M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Loodetavasti leiame midagi
keerulisemat,
Huck Finn!»
«Noh,» ütlesin ma, «võiks ju laua eest ära saagida nagu ma siis tegin, kui mind tapeti.»
«See oleks juba parem,» ütles ta, «see on tõesti salapärane ja raske, "aga vean kihla, me
leiame midagi, mis kaks korda nii palju aega võtab. Ruttu meil pole; vaatame enne veel
'natuke
ringi.»
Onni ja aia vahel oli onni taga laudadest sara, mille katuseräästas puut us, onni katusega
kokku. Saraalune oli sama pikk kui onn, kuid kitsas -- kõigest umbes kuus jalga lai. Sara uks
oli
Kuna pool; sel oli ripplukk ees. Tom läks seebikeetmise kööki, kõlas seal ringi ja tõi seatt
raudkonksu, millega seebikeetmiskatla kaant kergi-tatakse. Sellega kangutas ta teise
lukukrambi
lahti. Lukk kukkus eest,, me avasime ukse, läksime sisse, panime ukse kinni, tõmbasime
tikust
tuld ja nägime, gt sara oli ehitatud küll onni külge, kuid polnud sellega ühenduses.
440