koormiste sissenõudmist. dokumente. Pariisi NotreDame'i kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muudatused eluolus Teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. Muutus rõivamood: Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. Uued mõõdudkaalud: Vanade mõõtudekaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Uus kalender: Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine.
rahvuslikkust, kõik inimesed muutusid kodanikeks. Revolutsioon põhjustas palju sõdu, mis omakorda põhjustasid majandusraskusi. Lihtrahva jaoks sai aktuaalseks küsimus, et kas leiba saab ja kui palju see maksab.Revolutsioon püüdis luua uut olustikku, et vabaneda vanast korrast ka selle välistes avaldustes. Üldiseks kõnetusvormiks sai ,,sina". Kaotati ,,härra", ,,proua" ja ,,preili", aupaklikku kõnetlust hakkas märkima ,,kodanik". Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses
jaanuar 1793 hukati kuningas Louis Capet [lui kape] süüdistatuna monarhistliku riigikorra pooldamises. Pärast ülestõusu loodi uus valitsus, mille ametlik nimi oli Ajutine Täitevnõukogu. Ilma hääletusteta andis Seadusandlik Kogu ametipostid tagasi endistele zirodiinidest ministritele, ka uued valitud ministrid olid enamasti zirodiinid. Seadusandliku Kogu ja ministrite kõrval oli pärast kuninga kukutamist tähtsaks võimuorganiks Pariisi kommuun, kes olid sankülottide otseselt valitud esindajad. 21. septembril tuli kokku kolmas revolutsiooniaegne rahvaesindus Rahvuskonvent. Zirodiinid olid sel ajal kodanliku vabariigi veendunud pooldajad ja tahtsid seda kindlustada. Selle korra alustugi pidi olema kodanliku ettevõtluse vabadus. Intelligentsi kihid, kes sellega kaasa läksid, lugesid tähtsaks kodanlikdemokraatia vabadusi. Pärast kuninga kukutamist nägid nad peaohtu Pariisi sankülottides, kellest kardeti pealetungi omandile ja kodanlikule vabariigile
juuli 1793.aastal Prantsusmaal, ta oli arst, poliitiline teoreetik ja teadlane. Samuti sai ta tuntust poliitiku karjäärgi tegemisega Prantsuse Revolutsiooni ajal. Aastatel 1765 1776.aastani elas ta Suurbritannias. 1776. Aastatast Prantsusmaal Pariisis, kus ta peamiselt töötas arstina. Ta avaldas ka poliitilisi ning filisoofilisi töid. Jean-Paul andis välja ka ajakirja "L'Ami du peuple" (Rahva sõber), kus ta kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste (sankülottide) huve, nõudsid monarhia kukutamist Louis XVI ajal ja totaalset riigikorra muutmist. Tema ajakirjandus oli tuntud oma tulise iseloomu ja kompromissitu hoiakuga uue valitsuse suhtes ning "Vaenlaste revolutsiooni" ja põhiliste reformide läbi surumine ühiskonna kõige vaesemate liikmete kasuks. Hariduse sai Jean-Paul Marat , Kui ta sai 16 siis sõitis ta Prantsusmaale, kus sai koduõpetaja koha. Kogu oma vaba aja pühendas ta õpingutele. Peamiselt õppis ta
kodade jaoks oluline? Sest rev. liikumine ja vastuolud olid eeskujuks kogu Euroopale. Küsimus kuningavõimu autoriteedist eeskujuks ka teistele kuningakodadele, kuidas ühiskonnas vastuolusid lahendada. 11.Kuidas muutus mood Pr. rev. ajal? Muutuste põhjused. Põhjusteks: 1)aadlike emigreerumine(aadlike elulaad ja toretsev rõivastusmood ei olnud enam eeskujuks) 2)aristokraatia eitamine, rõhutati kõigi inimeste ühetaolisust · Üldiseks muutus sankülottide riietus · Meeste rõivastuses kindlasti rahvusvärvid · Püksid taljejoonest kõrgemal traksid, jalas kanti puukingi · Naistemood algul konservatiivne, eeskuju antiikajast · Radikaalsed muutused soengutes kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks 12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina. 9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp)
J. Danton- oli prantsuse advokaat ja poliitik. Ta oli Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhte. Aastal 1792 oli ta justiitsminister. Aprillist juulini 1793 oli ta Avaliku Julgeoleku Komitee liige. Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu Maximilien Robespierre'i ja revolutsioonilise terrori poolehoidjatega. J.P Marat- oli arst, radikaalne ajakirjanik ja tuntud kui Prantsuse revolutsiooni aegne poliitik. Kirjutas peamiselt poliitilisi avaldusi, mis kaitsesid vaeste (sankülottide) huve, nõudsid monarhia kukutamist (Prantsusmaa kuningas oli sel ajal Louis XVI) ja põhjalikku riigikorra muutmist. Ta juhtis ka 31. mai kuni 2. juuni 1793 toimunud rahva ülestõusu.
kodanikeks. Revolutsioon põhjustas palju sõdu, mis omakorda põhjustasid majandusraskusi. Lihtrahva jaoks sai aktuaalseks küsimus, et kas leiba saab ja kui palju see maksab. Revolutsioon püüdis luua uut olustikku, et vabaneda vanast korrast ka selle välistes avaldustes. Üldiseks kõnetusvormiks sai „sina". Kaotati „härra", „proua" ja „preili", aupaklikku kõnetlust hakkas märkima „kodanik". Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses
hävitati dokumente (1793), säilitamaks vanu raskendamaks koormiste dokumente. sissenõudmist. 2. Muudatused eluolus a) Suhtlemisel pöörduti teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik", loobudes prouatamisest ja härratamisest. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. b) Muutus rõivamood: · Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus, kes ei kandnud põlvpükse ega siidisukki vaid pikki pükse. · Suurmoeks Rahvuskaardi sinine kuub punaste revääridega ja valgete torupükstega, tunnuseks rahvusvärvid. · Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, igapäevaselt valitses lihtne kleidimood. Kanti ka pikki pükse, punast mütsi ja puukingi. · Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. c) Uued mõõdud-kaalud:
Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10. august sankülottide ülestõus. Zirondiinide kuningavastane kihutustöö. Nõutakse kuningavõimu kaotamist ja uue vabariiklikku Rahvuskonvendi valimist. Seadusandlik Kogu võtab kuningalt võimu. Kuningas paigutatakse Temple`isse. La "Seconde" Revolution. 1792. a. 2-7 september - Vastaste massiline hukkamine ,,puhastamaks vanglaid". Maalt lahkub teine laine aadlikke. Giljotiin. September spontaanne vägivald Pariisis; Rahvuskonvendi valimised. VABARIIK 1792-1799
1793. a pandi alus Rahvuslikule arhiivile. Uus olme Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäevaelu. Esimesi muudatusi tõi kaasa paljude aadlike emigreerumine ja kodumaalejäänute kõrvaletõrjumine. Pärast kuninga hukkamist kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Hääbus ka toretsev rõivastusmood. Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riidest valmistatud kuub, põlvpüksid ja vest, üldiseks muutus sankülottide rõivastus (põlvpüksteta). Esialgu kujunes suurmoeks Rahvuskaardi vorm: sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid ja valge vest. Jalutuskeppide asemel hakati kandma saableid. Meesterõivastuses pidid olema esindatud rahvusvärvid. 1792. a Pariisile appi tulnud vabatahtlikud tõid kaasa uue suurmoe - punase früügia mütsi, mida olid kandnud madrused ja enne neid galeeriorjad. Jalas kanti puukingi ja kui ilm vähegi lubas, siis sokkideta. Naistemood oli
Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid. · Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha. Direktoorium · 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ). · 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu. · 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks · 1797 Campoformio rahu · 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele. Maal suudab inglasi lüüa, saab Abukiri neeme juures aga Horatio Nelsonilt lüüa
annaabi.ee 
