Võru-Hargla nõgu
Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku,
mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja
kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub
Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil.
Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb
lõuna pool üle kõrgustiku kuivaks sanduriks, katavad vastavalt niiskusoludele kas
soostuvad, rabastuvad või nõmme- ja palumetsad.
Võru orund on põhja pool looduses raskesti määravate piirjoontega nõguvorm. See on
kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas
mattunud (Tavast, Raukas, 1982). Lääne osas, Vagula järve kohal on orund 6-7 km laiune
ja laugveeruline, ida pool kitsenedes aga Lindoral vaevalt ühe kilomeetri laiune , kuid kuni
40 m sügav.(Arold 2005: 230-232)
VEESTIK
annaabi.ee 
