sõltuvalt oma meeleolust; samuti võib valgus reageerida helidee, liigutustele või temperatuurle. Küünlavalguse imitatsioonid Moodsate küünlajalgade ja lühtrite jaoks on mitmeid lampe ja seadmeid, mis jäljendavad küülavalgust. Neist polulaarseim „võbeleva küülaleegi“ teholoogia, kus kaks imepisikest sensorit lambikeste küljes tunnevad ära sellise õhuliikumise, mis põhjustaks elava küünlaleegi liikumist Kunstvalgustid on küünlaleegiga väga sanased – näiteks kasutatakse neid ajalooliste hoonete laelyhtrites, kus tuleohutusreeglid tavalisi küünlaid kasutada ei lubaks.
19.sajandi keeleteadus oli pigem ajaloolis-võrdlev keeleteadus mingit nähtust tõlgendatakse selle järgi, kust ta pärineb ja millised on seosed teiste keeltega. Keeleteadus oli peamiselt saksa keeles. Franz Bopp Idee, et keeled moodustavad sugulussidemeid, oli teada juba keskkajal. 19.sajandil, kui erinevad autorid avastasid, et sanskriti keel on väga sarnane kreeka keelega, oli suur läbimurre. Tuhanded kilomeetrid vahemaad ja mingit kokkupuuduet pole, kuid keeled on sanased. Bopp võrldes pööramissüsteemi ja ka keelte foneetikat. 1833ndal aastal andis ta välja fundamentaalse teose ,,Võrdlev grammatika Sanskritist". Ta oli esimene, kes formuleeris seda, mida hiljem hakati teadma kui Grimmi seadust. Avesta vanimaid indoeuroopa kirjatekste, Iraani või Pärsia kirjatekst. Rasmus Rask (1787-1832) Ta kirjeldas vana Sakdaninaavia keelt ja võrdles seda Sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm (1785-1863)[vanem vend]