Kai ja Hugo olid ennast kaubamajja ära peitnud sellepärast, et nad tahtsid ühe öö poes veeta. Nad tahtsid proovida selga kõiki neid kauneid riideid mis ostmist ootasid. Kai ja Hugo arvates oli põnev, kui nad said kordki elus kanda kalleid ehteid, istuda luksusauto roolis ja mõelda, et üheks ööks on kõik asjad nende omad. Peale mitut tundi erinevate osakondade vahel seigeldes, tahtis Kai vaadata, mis on viiendal korrusel. Mõeldud, tehtud- Hugo ja Kai sammusidki viimasele kaubamaja korrusele. Sel korrusel olid enamus uksed lukustatud, vaid üksainus väike uks, mis viis pööningule, oli avatud. Kai ja Hugo läksid väikesest trepist üles pööningule. Nad nägid enda ees väikest tuba. Kai arvas, et nad võiksidki Hugoga kaubamajja elama jääda. Päevasel ajal oma pisikeses kambrikeses elutseda ja öösel mööda erinevaid osakondi ringi tuuseldada. Hugo oli sellega nõus, sest väljaspool kaubamaja ei olnud neil kahel nagunii korralikku
Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas vastu. Siis küsis hunt Punamütsikeselt:''Mis sul korvis on ?''. Punamütsike vastas hundile:'' See on saladus, aga kui sa minuga kaasa tuled minu vanaema majja siis ma näitan sulle''. Hunt oli loomulikult nõus, sest ta oli uudishimulik. Nii sammusidki Punamütsike ja hunt kõrvuti. Hundil ei old midagi halba peas, kuid Punamütsike haudus kurja plaani. Ta tahtis hundi ära küpsetada ning vanaemale viia, kahjuks hunt seda veel ei teadnud. Lõpuks nad jõudsid kahekesi vanaema ukse taha ja Punamütsike koputas tasakesi, vastust ei tulnud. Punamütsike koputas uuesti, kuid ka siis vastust ei tulnud. Lõpuks Punamütsike tagus vastu ust ja siis kuulis ta tasakest häält mis ütles:''Palun tulge sisse''
annaabi.ee 
