Kofuni periood
surma14. Hiljem hakati ka tavainimesi kofunitesse matma15. Kofunitesse matmise traditsioon
lõppes budismi levikuga16.
1.1 KOFUNITE ÜLESEHITUS
Varajased kofunid olid rajatud looduslikult esinevatesse küngastesse, kuid mida aeg edasi, seda
rohkem hakati kofunite jaoks tehiskünkaid rajama17. Kofunite ülaosas oli kivist matmiskamber,
mille läbimõõt oli kuninganna Himiko hauakambri järgi algselt 100 sammu18. Kirstude materjale
oli erinevaid: leidus nii puidust kui ka kivist kirste19, vahest puudus kirst sootuks20. Kivist kambri
ehitamiseks kaevati künka tippu auk, mille külgedele laoti kivid ja mille põhja pandi savist plaat,
millele asetati kirst. Siis laoti peale laekivid, mis kaeti mullaga21.
Kofuneid oli neli erinevat tüüpi: lukuaugukujulised, kadilise lukuaugu kujulised, ümmargused ja
kandilised (vt. lisa 1)22. Neist levinuimad olid ümmargused ja kandilised kofunid23. Professor