Esimene pool putuka nimest – pikne – on laenatud jumalatelt. Eesti rahvausundis on pikne äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas. Nime teine pool – peni – tuleneb aga putukatest vägagi erineva kodustatud loomaliigi pisut halvustavast nimetusest. Oma välimuselt on ta vägagi silmatorkav. Valmiku tiibade siruulatus võib olla üle 50 millimeetri. Lisame siia veel majesteetlikud sametmustad, pisut roheka läikega esitiivad, mida kaunistavad ebakorrapärased valged, vahel ka pisut kollakad laigud. Lennul välguvad erepunased, väheste mustade laikudega tagatiivad. Sama silmatorkav on ka tagakeha ülakülg. Igal pool Eestis piksepeni polegi. Piksepeni elab niisketes liigirikastes leht ja segametsades ning võsastikes. Piksepeni võib kohata juuni lõpust juuli keskpaigani.
maailma kõige mürgisem ämblik. Ta kuulub nn musta lesega samasse gruppi. Ka must lesk on väga mürgine ämblik. Karakurt on väike, ainult 1-2 cm pikk. Talle on iseloomulikud pikad jalad. Isased on emastest väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal 13 punast täppi. Täpid võivad mõnikord olla ka oranzid või kollakad. Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vahemeremaades. Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea alaspidi.
annaabi.ee 
