Rooma ehitusmälestised
Kogu võlvi raskus kandub
ristvõlvi puhul nelja nurga kohale. Kui silindervõlviga kaeti nelinurkseid ruume, siis ümmargusi
ruume kaeti kupliga, mille kõrval rakendati tihti esinevates poolsõõrnissides (apsiidides)
poolkupleid. Nende võlvimisvormide heaks küljeks on see, et nad võimaldasid kujundada ruumi
väga mitmekesiselt ja teostada ka erinevaid põhiplaane (Vaga 1999: 107-108), (Kõiv 2006: 163).
Rooma ehituskunsti teine põhialus oli kreeka sambaehituse rakendamine. Kreeka sambaehitus
levis Roomas aga ajastul, mil Kreekas oli vaibumas arusaamine samba konstruktiivsest
tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses
sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai
Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise
arhitektoonilise liigenduse. Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi