"Imede saar" Ristikivi
tugevad et isegi suure kotiga käisid nii kiiresti et Niccolo tühjade kätega ei suutnud nendega sammu
pidada. Niccolo otsustas minna kergemat teedpidi läbi metsa, selle peale allotrialased ei osanud midagi
öelda vaid vahtisid üksteisele kahtlase pilguga otsa ja soovisid head teed kuigi hoiatasid et ta või teelt
eksida. Mets kuhu niccolo jõudis polnud ükse imede saare moodi vaid täpselt samasuune nagu nende
endi kodumaal. Ta võttis õuna mis oli palju magusam kui nende maal ja jäi õunapuu alla magama teda
äratas üks linnu huige ja nägi enda ees eremiiti- inimesed kes on saadetud maalt välja. Too mees oli
suhteliselt vana ja rääkis kuidas ta oli siia metsa saadetud- kunagi ammu oli ta kohtunudik ja tema juurde
oli tulnud väidetavalt sunud mäe elanik, mida aga riik ei taha tunnistada et seal mäes võik keegi elutseda