Referaat Lahemaa rahvuspark
Ligi 70 % pargi
territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning
kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja
rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed
joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on
orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuumaliste künniste ja vagumuste korrapärane
vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareliifis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline
orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal.
Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on
Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav
vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning
annaabi.ee 
