Seal peab kiirte käiguvahe olema täisarv lainepikkusi: 0 0 2 2 λ λ ∆ = d + = k′ , (3) kus k′ = ...,3,2,1 Saadud miinimumi ja maksimumi tingimused (1) ja (3) näitavad, et antud katses on peegeldunud kiirte summaarne intensiivsus vaadeldavas kohas määratud klaasplaadi ja läätse vahelise õhukihi paksusega d . Tekivad ühesuguselt valgustatud rõngad. Selliseid kujundeid, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades, nimetatakse füüsikas samapaksusribadeks. Vastavat interferentsinähtust nimetatakse samapaksusinterferentsiks. Antud töö ülesandeks on tasakumera läätse kõverusraadiuse määramine Newtoni rõngaste mõõtmise kaudu. 2 2. Töö käik 1. Tutvuge mõõtemikroskoobi ning selle reguleerimisvõimalustega. 2. Lülitage valgusallikas sisse. Veenduge, et klaasplaat on (vt joonist 14.2) valguskiirte suhtes ca 45o nurga all
.. . (3) Saadud miinimumi ja maksimumi tingimused (1) ja (3) näitavad, et antud katses on peegeldunud kiirte summaarne intensiivsus vaadeldavas kohas määratud klaasplaadi ja läätse vahelise õhukihi paksusega d. See tähendab, et võrdse paksusega õhuvahele vastab ühesugune valguse intensiivsus. Tekivad ühesuguselt valgustatud ribad. Selliseid ribasid, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades, nimetatakse samapaksusribadeks. Sfäärilise läätse korral kujutavad nad endast kontsentrilisi ringjooni ümber läätse ja plaadi puutepunkti. Nii tekivad vaadeldavas süsteemis heledad ja tumedad kontsentrilised rõngad Newtoni rõngad. Leiame seose läätse kõverusraadiuse R ja mingi Newtoni rõnga raadiuse r vahel. Selleks vaatleme joonisel 35 kolmnurka AOB. Sellest täisnurksest kolmnurgast saame kaateti AB = r jaoks kirjutada: Arvestades, et OB = R ja OA = R d, saame: