Elektrilaengud ja elementaarosakesed
kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas
külge kergemaid kehi.
Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton-
NEG, Neutron-NEUTRAL.
Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et
elektronlaenguga kehad võivad nii tõmbuda kui tõukuda. Samamrgilised- tõukuvad, erimärgilised- tõmbuvad.
Iga elektrilaengu ümber on alati tema elektriväli- materiaalne keskkond, milles toimub ühe laetud
keha mõju teisele laetud kehale. Ühele laetud kehale mõjuv jõud on tingitud teist laetud keha ümbritsevast
elektrivälja mõjust temale.
Elektrivälja olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule- väikesele laetud
kehale või osakesele