Eesti keel
1. Mõisted
Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad
Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad
Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad
2. Häälikute liigitus.
3. Silbitamise reeglid.
1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu;
2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist
järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti;
3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa,
lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse:
ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide;
4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-
us-te;
5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps;
6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...