(joonis). 2. Mida nimetatakse isopeilinguks. 3. Koha määramine kolme peilingu järgi. (joonis). 4. Kauguse määramine merel. (joonis). 5. Ristpeiling triiviga.(joonis). 6. Kahekordse nurga võte. 7. Koha määramine kahe peilingu ja kauguse järgi. (joonis). 8. Ohtlik rõhtne ohunurk? Kontrolltöö Nr 6 C. 1. Tsirkulatsiooni määramine traaversikauguste järgi. (joonis). 2. Iseloomusta asu ja samajoont. 3. Koha määramine kahe peilingu järgi. 4. Veakolmnurkade järgi observeeritud koha leidmine. (joonis). 5. Ristpeiling hoovusega.(joonis). 6. Traaversikauguse võte.( 45*; 63,5*; 71,6*.) 7. Koha määramine peilingu ja rõhtnurga järgi.(joonis). 8. Ohtlik kaugus?
Eesti territooriumile liikuvatest tsüklonitest on kõige sügavamad need, mis on tekkinud Islandi läheduses. Tsükloni koosseisu kuulub tavaliselt kaks õhumassi, mis on teineteisest lahutatud frondiga. Tsüklon liigub tavaliselt läänest itta. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakul külm front. Tsükloni moodustumise ja süvenemise protsessi nimetatakse tsüklogeneesiks. Iseloomulik tsükloni tekkimisel on see, et avaneb võimalus tõmmata kinnist õhurõhu langemise samajoont. Tsüklon teeb eluea vältel läbi keerulise arenemisprotsessi. Tinglikult jaotatakse see nelja staadiumi: - Algstaadium tekkinud tsüklonit tähistab sünoptilisel kaardil tavaliselt ainult üks kinnine isobaar. Arenemise algstaadiumis esinevad tsüklonis suletud (peaaegu ringikujulised) isobaarid ainult alumistes, maalähedastes õhukihtides. Kõrgemates õhukihtides tekib tsüklonaalne keeris alles tsükloni edasises arenemiskäigus
annaabi.ee 
