Holograafia
Gabor, mille eest sai ta 1971. aastal Nobeli füüsikapreemia.
Rakenduskõlblikuks sai holograafia alles 1960. aastal, mil
leiutati laser.
Hologramm
Hologrammil on jäädvustatud interferentsmuster, mis tekib
valgusvihkude koosmõjul.
Hologramm koosneb tumedaist ja heledaist triipudest, mis
kätkevad endas infot valguse kohta, mis objektilt
fotoplaadil langes.
Hologrammide valmistamiseks on vaja laserit, sest see
annab vajaliku koherentsusega valgust.
Hologrammi salvestamisprotsess
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Hologrammi salvestamisprotsess
Valguse faasi salvestamiseks igas kujutise punktis
kasutab holograafia referentskiirt, mis kombineerub
valgusega stseenist või objektilt (objektikiir).
annaabi.ee 
