tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter NaNO3 ja india salpeeter KNO3). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga
NO - lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. NH3- ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Väikestes kogustes mõjub ammoniaak ergutavalt. Sel põhjusel kasutatakse 10 %-list ammoniaagi vesilahust ka nuuskpiiritusena minestuse korral. . Soolad on nitraadid. K-, Na-, Ca- ja NH4 sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Kasutatakse: väetisena, lõhkeainete koostisosas (püssirohi), liha ja kala konserveerimiseks. AgNO3 põletike ja soolatüügaste ravis. Lämmastikhape HNO3 - On väga oluline tooraine, temast lähtudes saab valmistada: väetisi, mitmesuguseid keemiatööstuse saadusi (ravimid,lõhn- ja lõhkeaineid, riidevärvid jt.) Huvitavad faktid: * Autorehvide eluiga saab pikendada, täites neid tavalise õhu asemel lämmastikuga.
Nende väärismetallide "lahustamiseks" kasutatakse nn. kuningvett: · 3 mahuosa konts. HCl · 1 mahuosa konts. HNO3 NB! Kontsentreeritud lämmastikhape võib reageerida ka mittemetallidega (C,S). Kasutamine: On väga oluline tooraine, temast lähtudes saab valmistada: · väetisi · mitmesuguseid keemiatööstuse saadusi (ravimid, lõhn- ja lõhkaineid, riidevärvid jt). Soolad on nitraadid. K-, Na-, Ca- ja NH4 sooli nimetatakse ka salpeetriteks. On vees hästi lahustuvad. Kasutatakse: · väetisena · lõhkainete koostisosas (püssirohi) · liha ja kala konserveerimiseks. · AgNo3 põrgukivina põletike ja soolatüügaste ravis, fotoasjanduses Kasutatud kirjandus: "Eneke" "Üldine ja anorgaaniline keemia 10. Klassile" "A ja O taskuteatmik" "Üldine keemia" "Vesinikust kuni...?"
õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O Lämmastikhape on väga tugev hape, kuna tema lahuses on kõik molekulid dissotseerunud vesinik- ja nitraatioonideks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid. HNO2 lämmastikushape Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes.
Cu + kont.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Kontsentreeritud HNO3 ja kontsentreeritud HCl segu (mahuvahekorras 1:3) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib isegi kulla ja plaatinaga. Lämmastikhapet kasutatakse suures koguses tema soolade nitraatide tootmiseks, väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite, raketikütuste valmistamiseks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid: 2KNO3 2KNO2 + O2 2Pb(NO3)2 2PbO + 4NO2 + O2 Eriti ettevaatlikult tuleb ümber käia ammooniumnitraadi kuumutamisega, kuna tema on äärmiselt
annaabi.ee 
