Lämmastik
õhku välgud, mis tõstavad oma liikumise teel temperatuuri, lämmastik ühineb hapnikuga oksiidiks, mis
lahustub hästi vees, moodustades ühe kõige tähtsama lämmastikuühendi lämmastikhappe. Kui
arvestada, et äikesevihmad puhastavad põhjalikult atmosfääri, siis ei "kao asjatult" mitte ükski
lämmastikoksiidi molekul. Sattudes pinnasesse, reageerib lämmastikhape sealolevate naatriumi-,
kaltsiumi- ja kaaliumiühenditega ning moodustab lämmastikhappe sooli, salpeetreid, mis on vajalikud
taimedele. Nii lülitub elutu lämmastik äikese abil taimede, nende kaudu ka loomade ja inimeste
eluprotsessi. Asjatult ei nimeta inimesed äikest "elukandjaks ja eluloojaks".
Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine:
Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv (lahustub veidi vähem kui
hapnik). Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m 3) on 1,251. Lämmastikku soojusjuhtivus (W/
(m*K) on 0,0237
annaabi.ee 
