Julius Kuperjanov
Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov
1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal
Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna, kuid seitsme autasu võrra rikkamana.
Pärast paranemist oli Kuperjanov tegev Tartu Tagavarapataljonis, mil ta ka
1917.aasta lõpus Vene armee teenistusest vabastati. Saksa okupatsiooni ajal tegeles aga
aktiivselt Eesti Vabariigi heaks: korraldas relvade kogumist, koostas omakaitse
nimekirju, organiseeris salaluuret. Siiski oli 1918. aasta lõpuks veel 2/3 Eesti pinnast
punaarmee valduses. Seetõttu oli Kuperjanov valmis suureks sammuks 23.12.1918
moodustas ta Puurmani mõisas partisanide pataljoni. Soovijaid Kuperjanovi loodud
pataljoni oli väga palju nii vastloodud Kaitseliidust kui ka vabatahtlike seast, seega
jaotiti pataljon omakorda neljaks rooduks. Paraku olid lood relvade ja ühtse vormiga
üsna kehvad, iga üks pidi leidma omale ise kuskilt relva. Riietuse