Kuivendus
Kraavkuivenduse e. kraavituse korral rajatakse kuivendatavale alale süstemaatiline kraavide
võrk, mis võtab vastu sealt tuleva liigvee ja juhib selle eemale. Kraavkuivendusega võib
alandada kõrget põhjaveeseisu, ära juhtida pinnavett ning pealevalguvat põhja- ja pinnavett.
Oma mitmete oluliste puuduste tõttu on kraavitus valdavaks kuivendusviisiks vaid
metsamaade kuivendamisel. Drenaaz rajatakse maa-aluse torustikuna. Varem nimetati teda
soome keele eeskujul ka salakraavituseks. Drenaaz täidab samu funktsioone mis kraavituski.
Mõlema kuivendusviisi mõju põhjaveele on ühesugune, pinnavee ärajuhtimiseks on parem
kraavitus, sest pinnavesi pääseb kraavidesse lihtsamalt kui dreenidesse.
Põllumajandusmaade kuivendamisel on drenaaz levinum kuivendusviis.Vertikaalkuivendust
saab kasutada siis, kui liigvett on võimalik juhtida alumistesse pinnasekihtidesse. Sel juhul
peab suhteliselt väikesel sügavusel olema suure veemahutavusega ja veega küllastumata