Tammsaare "Tõde ja õigus"
Andre oli 30. Aastane sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise
varanduseta ostis ta endale Vargamäe talu. Andres oli töökas ning kohusetundlik mees, kes
nõudis taga ainult õigust. Tema õigus ei olnud teistele küll alati nii selge kui talle enesele, aga
õiguse nõudmist ei lõpetanud ta kunagi. Tema õigusevajadus tekitas talle suuri probleeme
oma naabri Oru pearuga, kes oli hoopis teist masti mees.
Oru Pearu oli täielikult Andrese vastand. Ta oli salakavalik ja riukalik ning enese arust
oskas ,,rehnutti" mitme eest pidada. Armastas alkoholi ja laaberdamist ning samuti tüli
norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii
egoistlik, vaid üsna heatahlikult nõus vaenlasega ära leppima. Hiljem selgub aga, et mees ei
mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest
puhtaks pesta. Pearu kujutab enda tegelaskujuna tõelist eestlast, kes on ainult enese heaolu