Kekkilä Eesti OÜ kuulub Soome ettevõtte Kekkilä Gruppi. Kekkilä Grupp valmistab ja turustab kvaliteetseid kasvumuldasid ja väetisi nii eratarbijatele, kutselistele taimekasvatajatele kui ka haljastajatele. Salajõgi (ka Veski oja) on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ingküla, Jalukse, Niibi, Salajõe, Saunja, Soolu ja Vedra külas. Salajõe lähe asub Jalgse külas ja suubub Saaremõisa lahte. Salajõgi on 15,6 km pikk. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue laiendamise vastu, kuna arvavad, et just eelmise turbakaevanduse laienduse
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI ...
Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Geograafia kordamisküsimused 1. Tead, millised pinnavormid on tekkinud : a) enne jääaega loodekagu suunalised lahed põhjarannikul, voored, moreentasandikud b) jääajal otsamoreen, moreenkünkad, viirsavitasandikud c) pärast jääaega- järsunõlvalised oosid, nõod moreenküngaste vahel, liivatasandikud e sandurid, jääsulamisvee äravoolud 2. Nimeta pinnavorme, mis on tekkinud jääajal: a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tu...
moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised
LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte . Lk 4 Vihterpalu jõgi Kasari jõgi LääneEesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine). Loodeosa on järvederikkam osa , näiteks Tantsujärv, Veskijärv , Tänavjärv
järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid,
tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter (selle moodustab salajõgede voolusängi uuristamise ning lahustamise tõttu sisse langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste)
atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud liigniiskete gleimuldadega karbonaatsel aluspinnal(Joonis3)
Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid: Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid: Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga. 21
Elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost. Meie õnn ei ela võõrais linnus, kaugeil saartel, külades ja teil, ei, ta elab püsivuses, innus, elab kodukoldeis, elab meis. Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, Töö ja rõõmu katkematu seos. Cicerot olla rahul sellega, mis meil on, on suurim ja kindlaim varandus. Õndsus kui püsiv, tohutu rõõm eksistentsist, mis voolab kui magus nektari katkematu salajõgi. kõigepealt tuleb jõuda totaalse eneseteadvuseni küpse egoni ja sealtkaudu veel avarama tervikliku mina, isiksuseni (Kentaurini) -, alles siis saab liikuda edasi üliteadvusse, kus Kentaurile järgneb veel kolm suurt arenguastet subtiilne, kausaalne ja ,,viimne".
taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ''kivilaud'' Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited
17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Eoolilised pinnavormid, tuule kuhjaval või kulutaval toimel kujunenud pinnavormid. Kuhjaval toimel tekivad luited, tuulevired jms moodustised, kulutaval toimel tuulelauad, deflatsiooninõod jms. Tuuletekkelised pinnavormid on sagedased kõrbes ja rannikul. Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel
Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ’’kivilaud’’ Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited
annaabi.ee 
