Luuletusi sõprusest
tekkind mu pähe,
mis tegi nii taevataat,
kas valgust liig palju?
Ma otsima vastuseid
rännates läksin,
täis tundmata lootuseid,
nooruse äikest.
Ma rändasin kaua,
ent vastust ei saand
ma leida ka hauast
kus sõbrand on läind.
Nüüd vanana raugana
alles ma tean,
et vastust ei leitama
rahvas veel pea
See saladus ongi,
mis sütitab tuld
ja edasi viibki
me täitmata und.
On asju, mis olid,
on olnud ja jäävad
nüüd saladussoiku,
kui sajangi peale...
Ma otsisin kindlust,
kuid pärisin tuult.
Ja kaotasin sõpru,
veel rohkem kui muud -
nüüd kahetsen aega,
mis asjatult kadus,
ent vahest mu pea
veits õpetust vajas.
Kui nii, siis on kahju,
et varem ma`i mõistnud,
et elus on sõpru,
kes rikkusest üle.
Kui sõpru sul jagub,
siis ära neid kaota,
sest elus neid vajad,
et elada saaksid.
Ma rändasin üksi,
et leida üht vastust,
miks Tähed ja Päike
ei sõpradeks passi.
annaabi.ee 
