jääks. Ta tegi korralduse, et kelle käest see sõrmus peale tema surma leitakse, siis see saab pärijaks. Lõpuks oli see ühe mehe käes, kel oli kolm sama tublit poega. Ta ei suutnud valida, kellele sõrmus jätta ning ta lubas igaühele anda selle salaja. Ta tegi sellest sõrmusest kaks koopiat. Ta andiski igaühele sõrmuse, peale mehe surma arvasid kõik et neil on just see õige sõrmus. Juut ütles ka Saladinole kolme seaduse kohta, et iga rahvas arvab, et on saanud oma õige seaduse, mille käskusid tal tuleb täita;missugune neist aga tõeline on, see on lahtine küsimus nagu kolme sõrmuse puhulgi.Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut
Melchisedech- rikas juut Saladinol oli raha vaja, kuid ei teadnud, kust seda saada. Talle tuli meelde rikas juut Melchisedesh, kes intressi peale raha laenutas, kuid ta oli väga kitsi. Saladino laskis Melchisedeshe enda juurde kutsuda ning esitas talle küsimuse: „Missugust usku sa kolmest õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku?“ Juut oli tark ja aimas, et Saladino tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada. Ta teritas veidi oma mõtteid ning vastas Saladinole kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest ja pärandamisest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanud kedagi. Kui
annaabi.ee 
