Arvo Pärdi keskusest ja kõnede analüüs
Tal oli kõnes ka lugu tema enda salaaednikust,
keda ta saab ka anonymos'eks. See inimene istutab ta maja ette igal aastal lillepeenra, kuid
ta juba aastaid ei tea kes see on. Ta ütles, et igas kunstivallas on olemas anonymos'ed,
nagu oli ka muusikas, mida ta märkas kaua aega tagasi seda õppides. Need inimesed on
teinud siia maailma midagi nii ilusat, mis teeb inimesi õnnelikuks, kuid me ise ei saagi kunagi
teada kes need on. Nemad kingivad siia maailma midagi imelist. See salaaednik ei vajagi
vastutasuks midagi, vaid teiste rõõm ongi temale kink, see on justkui midagi mis on teda
väetanud seest. Arvo Pärt usub palju hingelisse elusse ning, et just see loeb mis su sees
toimub ning seda tuleb väga hoolikalt hoida ja arendada. Meie kõigi süda igatseb midagi
ning tema täitis selle tühimiku muusikaga ning ka Jumalaga. Arvo Pärdi teosed on väga
südavamõttelised ning nendesse sisse minnes tuntakse palju emotsioone. Kuulasin teost