Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama
Mis teda nii kargama pani?» «Tõesti ma ei tea, tädi Polly. Kassid kargavad ikka nii, kui neil on hea tuju.» «Või nii?» Tädi toonis oli midagi, mis pani Tomi kartma. «Jah'm. See tähendab, ma arvan seda.» «Sa arvad?» «Jah'm.» Vana daam kummardus ja Tom jälgis teda kartliku huviga. Liiga hilja taipas ta tädi mõttekäiku. Voodieesriide alt paistis reetliku teelusika vars. Tädi Polly võttis lusika ja näitas seda Tomile. Poiss võpatas ning langetas pilgu. Tädi Polly sakutas teda tavalisel viisil kõrvust ja andis talle sõrmkübaraga paar kõlavat vopsu vastu lagipead. «Noh, sir, miks sa tahtsid seda vaest tumma looma niiviisi piinata?» «Tegin seda kaastundest, sest tal ei ole ju tädi.» «Ei ole tädi! Sina tobu! Mis see asjasse puutub?» «Väga palju. Sest kui tal oleks tädi, siis oleks see ise teda seestpoolt kõrvetanud. Ta oleks tema sisikonna niisama tundetult ära kõrvetanud, nagu oleks ta inimene olnud!» Tädi Polly tundis äkki pistet südames
annaabi.ee 
