Vene aeg Eestis (õ. lk. 125-144)
kuulasid meelsasti jutlusi ja arutasid põhjalikult asju, mis ei ületanud nende haridustaset ja
puudutasid nende heaolu. Eestlasted hoidsid suuresti kinni vanadest harjumustest ning
suhtusid kõigesse uude umbusuga, see oli nende visa iseloomu tunnuseks. Eesti talupoega
peeti väga mehiseks ning näiteks Kaarel XII pidas eesti polke oma armee parimateks.
Eestlased oskasid nendele osutatud heategude eest olla tänulikud, kuid ülekohtu puhul olid
väga kättemaksuhimulised. Sakstesse suhtusid eestlased põlgusega.
Eestlased olid väga isukad, suviti söödi kolm korda päevas, talviti kaks korda päevas.
Söömisel unustas eestlane kõik kõrgema ja inimväärsema. Söömisesse suhtuti tõsiselt ning
juttu sel ajal ei räägitud. Toit koosnes enamasti leivast ning kördist, kuhu oli sisse segatud
jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas.
Mõisnik võis talupoegi müüa kui see talle endale kasulik tundus. Koormised ning teotööd olid
annaabi.ee 
