häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i - lisandiga kõla. 4) Mitmendal silbil on järgmiste märksõnade pearõhk? (4 p) 4 p kanister, merluska, provintslane, sakslanna Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (18 p) 17 p eest otsast, elektri sinine, Harju keskmine, heina tegu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga kaupa, hundi aju, ime tore, inimese loom, kassi auk, koloraado mardikas, laiali valguma, veel kord Vastused: eest+otsast (nüüd ja edaspidi: + märk kahe sõna vahel tähistab kokkukirjutamist, kui ei ole öeldud teisiti), e.lektri+sinine, Harju
(peale CaF2) rohkem Na ja K ühendeid: NaF, KF, KHF2, ka Al ja NH4 soolad. Põhimõtteliselt ainult elektrolüüsiga (siiski ka teisi meetodeid). Kloor: avastas (lihtainena) C. Sch e el e 1774 ; kuid lihtainete (ele m e ntid e ) hulka arvas alles H. Davy 1810 (teatud ajal arvati, et kloor sisaldab hapnikku) . Ajaloo esim e n e gaa sirünnak 22. apr. 1915 Ypre s'is (Belgia) kasutasid saksla s e d Cl 2 . Cl väga tähtis, vajalik, levinud ele m e nt . Leidub loodu s e s ainult ühenditena (või ioonina) . Esineb nii taims et e s kui loom s et e s organis mid e s ; Kloriids e d mineraalid: NaCl (kivisool), KCl MgCl 2 6H 2 O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl KCl (sülviniit) jt., ka rask m etallide kloriidid ;Lihtainena : kollakasroh elin e terava lõhnag a ; läm m atav, mürgin e rask e gaa s . Kloori molekul on kahe a ato miline: Cl 2
annaabi.ee 
