Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel – 19. sajandi I poolel. ÕES.
ning "Ma-rahwa Kalender", millele tegid kaastööd nii Faehlmann kui Kreutzwald. Korduvad
seltsi oma ajalehe asutamise katsed ebaõnnestusid.
1840 hakati aga välja andma "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetusi", kus esimeste aastakümnete
suurima saavutusena ilmus Kreutzwaldi "Kalewipoeg" ühes saksa tõlkega. 1860. aastail algas
koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi
asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi
eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd
akadeemilisele tegevusele, seda eriti president Leo Meyeri juhtimisel 1869-99. 1861 hakkas
ilmuma "Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat". 1863-69 ilmus 7 köidet "Õpetatud Eesti Seltsi
Kirju". Väljaannete vahetamine teiste teaduslike seltside ja asutustega nii kodu kui välismaal
muutis seltsi liikmete teadustööd kättesaadavaks kogu tolleaegsele teadusmaailmale.