Liivimaa ristisõda, kui pöördepunkt Eesti ajaloos
13.saj.
Liivimaa ristisõda avas ristisõdade ajastu.Laienesid kirstliku maailma piirid ja taheti
paganlusega lõpp teha.Alguses tuldi Eesti aladel kaupa müüma, kaasa aga saadeti ka munk,
kelle ülessandeks oli usku levitada.Liivlasedvõtsid ristiusu vastu , kuid peagi halvenes
läbisaamine ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Liivlaste maaala vallutati
kiirest ja pandi Eesti vastu võitlema.
Ettekäändeks toodi see, et Ugandlased olid röövinud Pihkvasse suunduvat saksalte
rongi.Ugandlased ei tunnistanud ennast süüdi ja samal aastal teigid sakslased esimese
rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing.
Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri
Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus.Eestlased kaotasid ,
kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti