Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kreutzwaldi töö kandis vilja, 1853. a valmis tal 12 loost koosnev nn ,,Alg-Kalevipoeg".
1857.a valminud 20 loost kogumahuga 19047 värssi.
Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustikku kannab mõni
kõrvaltegelane.
,,Kalevipoja" süzee on paiguti lõdvalt seotud. Eepose kompositsioonilise ühtsuse aluseks on
kangelasel lasuv veresüü saarepiiga eksitamine, ema arvatava röövija ning Soome sepa
saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt).
,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur.
Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule
avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust
paljudele rahvastele.
Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab
44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud