Vana-Rooma vaatemängud
palju hilisema ja erineva aja draamakirjanikele.
Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte
mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud
kivimüüriga. Koori kadumisega katkes ka viimane side ditürambiga ja
orkestrat enam ei vajatud. Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks
kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt
väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise
esimesteks sajandieks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias,
Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks
püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel
päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad
kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti
enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks
põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed