Renessansi kirjandus
Esimene humanist Petrarca kuulub oma loominguga uude aega. Ta oli vararenessansi vabade
linnakommunide kultuuri esindaja, antiiksuse tundja, ladina keele austaja, Dante loodud rahvusliku
kirjanduse traditsiooni jätkaja. Petrarca lembelaulu on võrsunud Dante' Uue elu' pinnasest. Oma
luulekoguka 'Laulude raamat' vabastas ta Itaalia lüürika allegooria ning müstika elementidest ja viis
selle täiuslikkuseni. Esimese renessansi poeedina ülistab Petrarca maist armastust. Tema
luulelooming jäi sajadeiks eeskujuna püsima.
Boccaccio (1313-1375)
Proosas sai samasuguseks teerajajaks Boccaccio teosega 'Dekameron', mille ilmumisest saame
arvestada realistliku novelli sündi Euroopa kirjanduses. Filoloogist õpetlase ja kirjanikuna jäi
Bocaccio Dante ja Petrarca varju. Tollase käsitluse järgi kuulus novell madalasse zanri ega pälvinud
kirjanduslikku tunnustust. Novelli traditsioon oli siiski loodud ja seda jätkasid palju autorid.