Esimesed rauast nõelad leiutati 14 sajandil ning silmadega nõelad 15 sajandil. Esimest võimaliku õmblusmasina patenti seostatakse saksa leiutaja Charles Weisenthaliga 1755 aastal. Talle väljastati patent nõelale, mis pidavat sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid teadaolevalt ei valmistanud ta kunagi toimivat seadet ning ei suutnud nõelale sobivat masinat isegi kirjeldada. Järgmisena anti patent õmblusmasinale välja inglasele Thomas Saintile aastal 1790. Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei toiminud see. Mitmed erinevad leiutajad ja rätsepad püüdsid järgnevetel aastatel õmblusmasinaid leiutada, aga neid ei patendeeritud kunagi, sest need ei osutunud kas töökõlblikuks või raiskasid vaid kangast ning lagunesid vähese kasutuse järel.
Esimesed „nõelad“ valmistati loomade luudest ja sarvedest ning niidi asemel olid loomade kõõlused. Esimesed rauast nõelad leiutati 14. sajandil ning 15. sajandil tulid juba silmadega nõelad. 1755. aastal väljastati Charles Weisenthalile patent esimesele nõelale. Nõel oleks pidanud sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid masinat ennast ta ei valmistanud kunagi valmis ja ta isegi ei olevat osanud kirjeldada masinat, mis sellisele nõelale sobiks. 1790. aastal väljastati Thomas Saintile jooniste alusel patent õmblusmasinale aga ka tema ei ehitanud kunagi valmis toimivat prototüüpi. Hiljem üritati ka Saintile jooniste järgi õmblusmasinat ehitada, see aga ei töödanud. Järgnevatel aastatel üritasid paljud leiutajad ja rätsepad õmblusmasinat leiutada. Neid masinaid aga kunagi ei patenteeritud kuna need osutusid kas töökõlbamtuks või läksid kergelt katki peale vähest kasutamist. 1830. aastal leiutas rätsep Barthelemy Thimonner esimese toimiva õmblusmasina
annaabi.ee 
