Kataloonia Kataloonia on autonoomne piirkond Hispaanias. Kataloonia jaguneb neljaks provintsiks: Barcelona, Tarragona, Lleida ja Girona provints. Pealinnaks ja suurimaks linnaks on Barcelona. Kataloonial on ühine piir Pransusmaa, Andorra ja Hispaaniaga. Kataloonia Vabariik on ekisteerinud aastatel 1931 ja 1934-1939. Autonoomne on piirkond alates 1976. aastast. 9. novembril 2014 toimub Kataloonia iseseisvusreferendum. Kataloonia elanike arv on 7,5 miljonit. Pindala on 32,114 km2. Piirkonna peamiseks keeleks on hispaania keel. Teise keelena räägitakse ka katalaani keelt. 11. septembril 2013. aastal moodustasid katalaanid ligi 400km pikkuse inimketi, millega nad tahtsid näidata oma iseseisvumissoovi. Tänan kuulamast!
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali m...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: ............. Aruanne tagastatud: ........... Aruanne kaitstud: ............. ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi asukohad liinil, milledeks saime x1 = 485 mm ja x2 = 700 mm Valemi = 2 * ( x2 - x1) järgi saame arvutada lainepikkuse = 2 * ( 700 485 ) = 430 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil Lülitasime koormuse liini lõppu ning mõõtsime Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 3 mV ja Umax =...
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, m...
Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5. Analüüs 3 6. Hinnang 4 Katse 2 Aurutamine 1. Eesmärk 4 2. Katse vahendid 4 3. Katse käik 4 4. Joonised 7 5. Analüüs 4 6. Hinnang 5 Ka...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus-ärikoolitus LM 31 Getter Klaas MEDIATO AS Praktika aruanne Juhendas: Kaido Paju PAIDE 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKAETTEVÕTTE KOHTA................................................4 2.1Tegevuse analüüs..................................................................................................4 2.2Töötajaskond.........................................................................................................5 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................6 3.1 Eneseanalüüs..............................................................................
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus...
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5 1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks...............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU..........................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Raadiovastuvõtjad ja saatjad Laboratoorsed tööd Nimi Perekonnanimi SA-12 Juhendaja: J.Kuus Tallinn 2015 Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 1 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud: Töö nimetus: Tundlikuse mõõtmine Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: Raadiovastuvõtja казахтан Helisagedusgeneraator Г3-102 1969 Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A Ostsilloskoop PM-323...
Loterii võit Eile kes 19:32 ma ostis super loto. Täna toimus loosimine ja ma vaatasin seda televiisorist.Kui tuli koht kus öeldi numbrit mis võitsid ma kuulasin väga tähelepanelikult. Peaauhind oli reis kuule. Kui ma kuulsin numbreid mis olid minu omadega sarnased. Ma olin väga õnnelik. http://abcn.ws/I66QeG Kohvrite pakkimine Nimetus kogus Hambahari 2 Särk 10 Püksid 6 Sokid 15 Pluus 5 Tossud 3 Sussid 2 Prillid 1 Sall 1 Ilus algus ehk kanderaketi rike Kui me tõusime õhku oli mul imelik tunne. See tunne ei vedanud mind alt kuna meie ekipaaz sai teada et meie raketi bensiinipaak on hakanud tühjaks voolama. Selle intsidendi põhjust ei tea keegi. http://bit.ly/10fgNhs Kohtumine tundmatuga Me o...
Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ SISUKORD SISUKORD..........................................................................................1 ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON......................................................3 ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL..........................................................3 ÜLESANNE 3 MINIMAALSED NORMAALKUJUD........................................3 3.1 MDNK KARNAUGH’ KAARDIGA.......................................................................3 3.2 MKNK MCCLUSKEY MEETODIGA.....................................................................4 3.3 VÕRDLUS....................................................................................................... 5 ÜLESANNE 4 MKNK TEISENDAMINE DNK-KUJULE....................................5 ÜLESANNE 5 DISJUNKTIIVSED NORMAALKUJUD.....................................5 5.1 TAANDATUD DNK.........................
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses...
kool Tõnis Lehtmets ,,Pakane" Referaat Õpilane: Klass: Juhendaja: kus 2012 SISUKORD SISSUJUDATUS............................................................................................4 1. TÕNIS LEHTMETS..................................................................................5 1.1 Elulugu.....................................................................................................5 2. LOOMING.................................................................................................6 3. ,,PAKANE".................................................................................................7 3.1 Lükikokkuvõte..........................................................................................7 4. TEISED TEOSED......................................................................................8 4.1 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismi ja hotelliettevõtlus TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 TABEL.............................................................................................................................. 4 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS................................................................. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS................................................................ 7 3. SUPELSAKSAD- TELEFONIVESTLUS....................................................................7 4. C. F. HAHN PUB- TELEFONIVESTLUS...................................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS.............
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil" ja ,,toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil...
Lasnamäe Üldgümnaasium MINIGOLFI VÄLJAKU ELEMENDID Praktiline töö Koostajad: Romet Esko Raul Esko Ander Jorš 8b klass Juhendaja: Peedu Alas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1 TÖÖKÄIK....................................................................................................................................4 2 MIS ON MINIGOLF ?.................................................................................................................8 3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................
Aritmeetiline jada ------------------------------------------------------- Aritmeetilise jada üldliikme valem a n = a1 + n - 1 d ( ) Aritmeetilise jada esimese n-liikme summa valem a + an 2a + ( n - 1) d Sn = 1 n Sn = 1 n 2 2 ------------------------------------------------------- 1. Leia aritmeetilise jada 2; 9; 16; ... kaheteistkümnes liige. Lahendus: Antud on a1 = 2; a2 = 9, millest järeldub, et vahe on d = 9 2 = 7; n = 12. Leiame a12 ( ) Kasutades aritmeetilise jada üldliikme valemit a n = a1 + n - 1 d , saame a12 = 2 + (12 - 1) 7 = 2 + 11 7 = 79 2. Arvuta aritmeetilise jada n-is liige. a) a1 = 2; d = -2; n = 12; a12 = ??? ...
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel ,,Vihmaloitsu" Helme...
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
Tõrva Gümnaasium Romet Kivi, Cristjan Notton 8.a klass KENDAMA TURNIIR Loovtöö juhendaja Meeri Raide Tõrva 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 KENDAMA AJALUGU...........................................................5 KUIDAS TEGIME.................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................9 2 SISSEJUHATUS Valisime sellise teema kuna meeldib korraldada sündmusi ja mänge ning tundsime väljakutset, sest me pole varem sellise kapatsiteediga üritust organiseerinud. Meie tegime loovtööks kendama turniiri, sest meile mõlemale meeldib kendamaga mängida. Sellega mängivad pal...
1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. g avaldub sellest valemist järgmiselt: 4 π2 l g= T2 Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). ...
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainu...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 13.10.2011 27.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained ja töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud _ 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 ...
Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Side IRT3930 ARVUTIVÕRKU JUURDEPÄÄS JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Laboratoorne töö nr.1 Aruanne Anneli Kaldamäe Triinu Hommuk LAP-31 Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka...
HUVIALADE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE Vinni-Pajusti Gümnaasium 11. klass Karina Trofimov Katre Mäekivi Uurimustöö eesmärgid ● Millega tegelevad küsitletud õpilased vabal ajal? ● Kas nende huvialad takistavad või soodustavad õppetööd? ● Kui takistavad/soodustavad, siis miks? ● Kas õpilased on oma õppeedukusega rahul? Sissejuhatus ● Küsitlesime 12. klassi ja 7. klassi õpilasi. ● 12. klassist saime arvestatavaid ankeete 8 (õpilased vanuses 18-19). ● 7. klassist saime arvestatavaid ankeete 13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12. klass tüdrukud 12. klass 2.Millega te vabal ajal tegelete ? 12. klassi vabaaja tegevusalad ...
Redoksreaktsiooniga tasakaalustamine, ioonvõrrand Võtame näiteks ühe reaktsiooni, mis oli meil vaja ka keemia aluste protokollis teha. KMnO4 + Na2SO3 + H2SO4 => MnSO4 + Na2SO4 + K2SO4 + H2O Leiame, millised ained muutuvad vesilahuses ioonideks. Just vesilahuses, kuna kogu reaktsioon toimub vesilahuses. K:MnO4 + Na2:SO3 + H2:SO4 => Mn:SO4 + Na2:SO4 + K2:SO4 + H2O See millised soolad on lahuses ioonide kujul, saab näha lahustuvuse tabelist. Siit näeme, et Na2SO3, MnSO4, Na2SO4 ja K2SO4 on kõik märgitud L ehk lahustuvad. KMnO4 pole küll siit tabelist näha aga kui mäletate siis me kasutasime seda ainet vesilahusena praktikumis. Lisaks kui tabelit vaadata, siis näete, et tabelis on kõik K ja Na soolad lahustuvad. Üleüldiselt on väga vähe K ja Na sooli mis ei lahustu vees, seega võib vähemalt veel Keemia Aluste jooksul öelda , et kõik K ja Na soolad on vesilahustuvad. Lisaks kui on ligipääs internetile, saab alati guugeldada...
TOOREST JA KEEDETUD LIHAST EKSTRAHEERUVATE VEES LAHUSTUVATE VALKUDE KOGUSE VÕRDLEMINE JA NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Termotöötluse denatureeriv mõju lihasvalkudele Liha ja kala termilisel töötlemisel toimub vastavalt temperatuuri tõusule toiduaines järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli lih...
Rakvere Ametikool Germo Hein AL17a Töö teema Referaat Juhendaja: Madis Pilv Rakvere 2017 Rakvere2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.................... LK 3 2. Ettevõtete interjööride, töötajate ja kasutatava tehnika kirjeldus....... LK 4 3. Võrdlus kooli interjööri, töötajate ja tehnikaga............. LK 5 4. Valitud ettevõte, kus oleks parim töötada............. LK 6 5. Valitud ettevõte, kuhu viia oma auto hooldusesse..... LK 7 6. Ekskursiooni kaudu saadud lisateadmised......... LK 8 7. Kokkuvõte............. LK 9 1. sissejuhatus Minu referaadi eesmä...
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake. Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees. Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saa...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö RST1 Variant 5(05) Õppejõud: Leo Teder Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MAHB52 Kuupäev: 18.11.2012 Tallinn 2012 Joonis 1. Ülesande skeem Algandmed: Joonis 2. Jõudude skeem Lahendus: Koostan jõudude skeemi (Joonis 2). Jooniselt on näha, et ükski jõud ei anna antud olukorras x-teljele projektsiooni, seega saame 5 võrrandit. 2 Projektsioonide võrrandid: 1): 2): 3): Momentide võrrandid: 4) 5) 6) Saime 5 tundmatut, milleks on . Leian nurgad ja . Leian 4. võrrandist jõu . 4) 5) 6) 2) 3) Vastused: 3 4
Tegevusaruanne 1. Üldandmed Tootsime telefonitaskuid, mis hõlbustavad telefoni ohutut ja mugavamat laadimist. Aktsiakapitalu suuruseks oli 40 eurot, müügikäive 42,5 eurot ja kasum 1,13 eurot. 2. Asutamisest Kuigi õpilasfirma asutamine ja selle tegevuses hoidmine on meie kooli majandusmooduli õpilastele niikuinii kohustuslik, olime ka ise väga motiveeritud ja tahtsime oma teadmisi praktiliselt kasutama hakata ja näha, kuidas näeb välja firma loomine ja sellega tegelemine. Kuna kõikidel õpilasfirma liikmetel on plaan tulevikus ettevõtjaks hakata või selles valdkonnas millegagi tegeleda, olime asjast huvitatud. Alustasime tunnis ideedest rääkimisega, otsisime inspiratsiooni, mis toodet või teenust pakkuma hakata. Arvestasime ka seda, et toode võiks olla keskkonnasõbralik, taaskasutatav ja Eestis ainulaadne. Mõtlesime, millisele sihtgrupile oleks toode eelkõige suunatud ja kuidas see nende probleeme lahendaks. Kuna tänapäeval o...
KONFLIKT Konflikt on suhtlemissituatsioon, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erinevad ootused ja soov pinge kiiresti lahendada. Iga inimese elus ilmneb pidevalt situatsioone, kus teised ei jaga tema arvamust, ent ometi ei arene igast lahkarvamusest välja konflikt. Seega on konfliktil veel üks faktor-EMOTSIOONID. Konfliktiks areneb lahkaarvamus siis, kui üks arvab, et tema arvamus on õigem ning hakkab enda arvamust teisele peale suruma ning teine saab selle peale pahaseks. Konflikti võidakse lahendada nii, et üritatakse leida kõigile osapooltele rahuldust pakkuv lahendus. Ja konflikti võidakse lahendada ka puhtalt emotsioonide baasil, vältides tegelikku situatsiooni. Konfliktid kliendisuhtluses 1)Ostsime poest lööktrelli. Nädal aega saime sellega töötada, kuni see läks katki. Viisime poodi tagasi. Võtsid trelli parandusse. Mõne aja pä...
Tartu …….Kool …………. 8.b klass KEHALISE KASVATUSE TUND (LIIKUMISMÄNGUD) Loovtöö Juhendaja õpetaja …….. Tartu 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Eelmise kooliaasta kevadel saime teada, et meil tuleb teha loovtöö. Alguses ei osanud ma midagi arvata, kuna polnud varem sellega kokku puutunud. Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise t...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Ostsilloskoop ja signaaligeneraator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Töö sooritatud: 2009 Aruanne esitatud: 2009 Aruanne tagastatud: ...........2009 Aruanne kaitstud: .............2009 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: · perioodilised moduleerimata signaalid · moduleeritud signaalid · impulsssignaalid · erikujulised signaalid 2. Õppida ...
PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi: Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta Juhendaja: Marika Rauk (PhD) 1. Tööteema: Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id): Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Üle...
JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Elise Prjadko, Kadri-Liis Leppik, Gerlina Tuvike KOLM KARU Loovtöö Juhendaja õpetaja Eike Salu Jõgeva 2018 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.AJALUGU...................................................................................................................... 4 2.TÖÖVAHENDID JA MATERJALID..................................................................................... 5 3.KAVANDAMINE............................................................................................................. 6 4.TÖÖ KÄIK.........................................
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), mi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk..............................................................................................................................2 2Katsetatavad ehitusmaterjalid...................................................................................................3 3Kasutatud t...
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. ...
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaade...
Juhan Juurikas Teie 24. september 2017 AS Mari Meie 28. september 2017 Metsa tee 5 80024 Pärnu Marjade pakkumine Lugupeetud Juhan Juurikas Saime kätte teie kirja, kus pakute meile oma marju. Kahjuks me ei soovi teie pakkumist vastu võtta. Lugupidamisega Perili Pudel juhataja Õie Õunake koostaja AS Mahl Saviaugu 12 80037 Pärnu Telefon 54672884 E-post: [email protected]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika õppetool Õppeaine Side (IRT3930) Laboratoorse töö "Analoogtelefoniühendus" ARUANNE Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid T...
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Disain .............................................................................................................................4 2 Materjal ...................................................................................................
Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Põhjused konkreetse praktikaettevõtte valimiseks. 3 3.Praktikaettevõtte lühikirjeldus ja tegevusvaldkond 3 4.Ettevõtte sobivus praktikakohana 3 5.Praktika projektid ja tööülesanded 4 5.1. Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll 4 5.2. Maa-ala geoaluse mõõdistamine 4 5.3. Maa-ala geoaluse plaani koostamine 4 5.4. Kaevude perfode koostamine, muutmine 4 5.5. Muud tegevused 5 6. Seletuskiri sooritatud tööde kohta 6 7.Lisad 7 Sissejuhatus Praktikant viibis praktikal maamõõdubüroos nimetus OÜ, Pärnus (aadress), ajavahemikul xx.xx.20xx xx.xx.20xx. Praktika eesmärgiks oli Geodeesia I ja Geodeesia II kursuste jooksul teooreetilise ja praktilise õppe käigus omandatud t...
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel ...
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) ...
annaabi.ee 
