Paroodialugu Kalevipoja 4. loole
eemalt kaunist viiulimängu. Ta otustas minna uurima, kes oskab nii kaunilt viiulit
mängida. Mees liikus tasakesi viiulimängule järjest lähemale ja lähemale kuni lõpuks
märkas imekaunist neidu viiulit mängimas. Ta võttis julguse kokku ning läks
tütarlapsega juttu ajama. Selgus, et tüdruku nimi oli Sofia. Tal olid imekaunid
meresinised silmad ja pikad helepruunid juuksed, mis olid ilusasti soengusse sätitud.
Noored armusid üksteisesse esimesel silmapilgul. Nad naersid ja sahistasid hiliste
õhtutundideni kuni lõpuks uinusid üksteise kaisus.
Hommikul ärkasid nad linnulaulu peale ning õue tuli ka Sofia isa. Näinud
õuepeal külalist, tuli neiu isa Keviniga jutu ajama. Kui Kevin ütles, et ta ema Linda
rööviti ning ta peab minema Soome, sai Sofia suurest shokist südamerabanduse. Kevin
tõttas kohe tütarlast elustama, kuid tulutult. Suure karjumise peale tuli õue ka neiu
ema, kes läks paanikasse kui sai teada, mis juhtunud oli. Olles veendunud, et Sofia on
annaabi.ee 
