kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva
Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib beeta, D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavalt skeemile: , D - fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavatalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide, glükoosi ja fruktoosi, koguse kindlaks tegemiseks kasutatakse antud töös kompleksomeetrilist meetodit, kus põhiliseks reaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades vask(I)oksiidi, mis eraldub reaktsioonisegust pun...
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: Teoreerilied alused. Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 4 Töö pealkiri: 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 3.05.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.1. Töö pealkiri: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 12/04/2010 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TEOREETILISED ALUSED Invertaas ehk sahharaas on ensüüm , mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele
Invertaasi aktiivsuse määramine Töö Teostaja: Ann Lakspere Üliõpilaskood: 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Töö teostatud: 20.02.2013 Tallinn 2013 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) Teooria Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D- fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel.
eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur. 4) ENSÜÜMID -globulaarsed valgud, mis koosnevad, valdavas enamikus, temperatuuritundlikest aminohappejääkidest. Ensüümid jagatakse lihtensüümideks ja liitensüümideks. Lõhustavad toitaineid. Ensüümide töö sõltub keskkonna pH'st. Nt: amülaas, pepsiin, trüpsiin, maltaas, laktaas, sahharaas, lipaas. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib. Aktivatsioonienergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast. Kofaktor liitensüümides vajalik ehitusosa. Aktivaator regulaatorvalk
Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed Hüdrolüüsitakse kiiresti. Hüdrolüüsimine toimub, kas 1) hapete ja kuumuse või 2) ensüümide (sahharaas, invertaas, amülaas) poolt. Mittetaandavad disahhariidid Sahharoos (roo-ehk peedisuhkur) Taimedes ja puuviljades Glükoos ja fruktoos on seostunud -1,2-glükosiidsidemega. Taandavad disahhariidid 1) Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosi jäägist Nõrga magusa maitsega 2) Laktoos (piimasuhkur) Kõigi imetajate piima regulaarne koostisosa Hüdrolüüsub D-glükoosiks ja D-galaktoosiks (laktoos D-glükoos + D-
Ensüümid Ensüümid on endogeensed biopolümeerid, biokatalüsaatorid. Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos sahharaas, tärklis amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see
kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse
1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil.
Sahharoosi on rohkelt suhkruroos (kuni 22%) ja suhkrupeedis (kuni 20%). Puhastatatult on tegemist kristalse, vesilahustuva ühendiga, mille sulamistemperatuur on 169...170°C. Üle kahesajakraadistel temperatuuridel hakkab sahharoos pruunistuma ehk karamellistuma. Teadmiseks, et lisaainena registreeritud värvaine kulöör (E150) ongi tegelikult karamell ehk pruunistatud suhkur! Happelises keskkonnas või ensüümi sahharaas toimel laguneb sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks, moodustub invertsuhkur. Ensümaatiline sahharoosi lõhustamine toimub ka meie seedekulglas. Meie organismi ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 56-60%. Oma panuse energiavarustusse annab ka sahharoos. Suhkur on väga sobiv energia saamiseks, sest ühe grammi suhkru lõplikul lõhustumisel meis on energiasaagis ligikaudu 4 kcal. Oluline on seegi, et suhkrust saame energia suhteliselt kiiresti kätte
Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast c) aminohapete järjestusest ja hulgast d) ensüümide järjestusest ja hulgast *Monosahhariidide hulka ei kuulu : a) fruktoos b) laktoos
· kiiruskonstandi kasv temperatuuri tõustes · ensüümi denaturatsioon Mõnede ensüümide pH optimumid koliinesteraas aktiivsus pepsiin Pepsiin magu 1.5 Sahharaas soolestik 6.2 trüpsiin Katalaas maks 7.3 Ribonukleaas pankreas 7.8 Arginaas maks 9.7 Aluseline fosfataas E. coli 9.8 1
iseloomustada neeldumisspektri järgi. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karatenoidide segu v karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektofotomeetril ja selle aluse4l uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine; - karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; klorofülli olemasolu kondlakstegemine. Karatenoidid- terpeenide ainete grupp Invertaasi aktiivsuse määramine Invertaas e sahharaas on ensuum, mis katalüüsib , D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavalt skeemile: , D- fruktofuranosiid + vesi alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb , D- glükoosist ja , D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid , hallitusseened aga ka paljud taimed. Inimeste seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivsuse määramine
o Substraadispetsiifilisus Absoluutne spetsiifilisus Stereokeemiline spetsiifilisus Sidemespetsiifilisus o Reaktsioonispetsiifilisus Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda) o Nimetus tuleb substraadi nimetusest o Lõppu liidetakse -aas (sahharaas) 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda): o Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks). Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G) Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T) o Nukleosiidi koostis. Lämastikaluse ühendid sahhariidiga
Süsivesikute lõhustamine algab juba suus sülje alfa-amülaasi mõjul. Jätkub maos nii kaua, kuni toit (sh ka sülg) maomahlaga seguneb. Siis langeb pH kindlasti alla viie ja alfa-amülaas enam ei toimi. Süsivesikute lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme alfa-amülaasi mõju. Alfa-amülaas suudab lõhustada kuni di- sahharaa... peensoole ensüümide mõjul ..... Maltaas lõhustab maltoosi kaheks glükoosiks. Laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahharaas lõhustab sahharoosi üheks glükoosiks js üheks fruktoosiks. Need on kõik monosahhariidid, imenduvad peensoolest verre. Organism kasutab monosahhariide vahetult energia saamiseks. Osa glükoosi aga deponeeritakse maksas ja lihastes glükogeenina, mida võidakse taas vajadusel glükoosiks muuta. Osa glükoosi aga muudetakse rasvhapeteks ja need omakorda muudetakse triglütseriidideks. Triglütseriidid salvestatakse rasvkoes varurasvaga. Vajadusel saab neid kasutada energeetilisel otstarbel.
3.8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool
1,5...2,2 ja isoensüümide 6-7 (ka isoensüüm C) toime optimum on 3,0...3,2). Maos sünteesitakse ka lipaasi pH optimumiga 7,0...8,8, mis lõhustab imikul piimarasvu (täiskasvanul vähetähtis). Peensooles, enterotsüüdi membraanil tekib tärklise, glükogeeni ja maltoosi lõhustamiseks vajalik - amülaas, pH optimum ~6,8...7,2. Samas tekivad ka süsivesikuid lõhustavad isomaltaas, maltaas (pH optimum 5,5...6,5), sahharaas (pH optimum 5,5...6,0), laktaas (pH optimum 5,0...5,5). Peensoole limaskestas tekib ka enteropeptidaas (vajalik trüpsiini aktivatsiooniks, pH optimum 6...9), tripeptidaas, dipeptidaas ja endopeptidaas (lõhustavad peptiidsidemeid). Peensooles ja kõhunäärme aatsinusrakkudes tekib ka fosfolipaase ja aminopeptidaase. Pankrease eksokriinses osas tekib trüpsiin (pH optimum 7,5...8,5, toimib peptiidsidemesse Lys ja Arg vahel), kümotrüpsiin (pH optimum 7,5...8,5) ja
pepsiinide toimel. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht * pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. * soolenõres on disahharidaasid ( isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). * lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks.
amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos). · Sahharoos lõhustatakse fruktoosiks ja glükoosiks, ensüümiks on sahharaas. · Lõhustumine disahhariidideks ja monosahhariidideks (peensoole ensüümide poolt). · Monosahhariidid imenduvad peensoolest verre. · Osa monosahhariididest läheb kohe kudedesse, kasutatakse ära energia saamiseks, glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia. · Osa muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks. Kokku võib tekkida maksimaalselt 400 g glükogeeni, 100g sellest maksas. On tagavara süsivesinik.
glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Seedimine algab suus - algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva α-amülaasi toimel. Maos - tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Pankreas - α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht ◦ soolenõres on disahharidaasid (isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). ◦ lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. GLÜKOOS Glükoos on keskne süsivesinik organismis: ◦ glükoos lahustub väga hästi vees ◦ vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav
haiguste diagnoosimiseks. Ensüümide puudulikkuse korral saab ensüüme kasutada raviks. Ensüümide kasutamissfäär on viimastel aastatel laienenud. Nende abil on võimalik uurida valkude ja nukleiinhapete keerukaid struktuure ning saada mitmeid ravimeid. Nomenklatuur Ensüümide nimetamise printsiibid: · ensüümi nimetus tuleneb tema poolt lõhustatava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp aas ( näiteks sahharoos sahharaas) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud M. Kolga Biokeemia · peale substraadi nimetuse märgitakse ensüümi nimetuses enamasti ära ka katalüüsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (näiteks laktaadi dehüdrogenaas tähistab seda, et substraadiks on laktaat ja toimub selle dehüdrogeenimine)
Maos toimub ka lipiidide ettevalmistamine seedimiseks o Peensool Toidukört liigub maos peensoolde, mille esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool. Kaksteistsõrmiksooles: 1) Happeline mao sisu neutraliseeritakse 2) Kõikide toitainete põhi seedumiskoht. Sinna tuleb kokku: Kõhunäärmenõre · Lipaasid · Proteaasid · Sahharaas · Laktaas Sapipõiest sapijuha o Peensooles jätkub toitainete seedumine ja lisaks õõne seedumisele lisandub membraanseedumine. Peensooles tulevad juurde soolenõre ensüümid. Häirete puudumisel toitainete seedumine peensooles jõuab lõpule. Imendumine Põhiliseks imendumiskohaks peensool, millel väga suur pind (180 m2) · Verre imenduvad: süsivesikud, monosahhariidid (peamiselt glükoos), aminohapped
reageerivate ainetega samas faasis (vedelas); 2) ensüümide suuruse tõttu on nende pind, kus toimub katalüütiline reaktsioon, teistsuguste omadustega kui ümbritsev lahus. 2. Ensüümide nomenklatuur, klassifikatsioon ja EC kood: Ensüümi nimetus tuleneb tema poolt lõhustatava substraadi nimetusest (laktoos laktaas). Ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp "aas" (lipaas katalüüsib lipiid triglütseriidi hüdrolüüsi ja sahharaas katalüüsib sahharoosi hüdrolüüsi glükoosiks ja fruktoosiks). Peale substraadi nimetuse märgitakse ensüümi nimetuses tavaliselt ära katalüüsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüdrogenaas tähistab seda, et substraadiks on laktaat ja toimub selle dehüdrogeenimine). Multiensüümkomplekside puhul kasutatakse lisandit "kompleks" (Püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks). Tihti kasutatakse ka ajaloolisi nimetusi, näiteks Trüpsiin ja pepsin.
tasakaal — surm. | ∆G1>0 | < | ∆G2<0 | 5. bioenergeetika ja ATP roll: Põhilised energeetilised toitained on rasvad, valgud ja süsivesikud. Süsivesikud: CmH2nOn; Cm(H2O)n monosahhariidid (4…10 C aatomit) oligosahhariidid (2…10 monosahhariidijääki) polüsahhariidid (palju monosahhariidide jääke) Neis on aldehüüdrühm (-CHO); ketorühm ( =C=O). Nende dissimilatsioon ehk omastamine toimub ensüümide ja hormoonide abil (nt. Cu-sahharaas, maltaas, laktaas; adrenaliin, insuliin), mille abil hüdrolüüsitakse PS ja OS monosahhariidideks. Glükoos oksüdeeritakse rakusiseselt, produktideks CO2 ja H2O. Rasvad: Glütserooli ja rasvhapete estrid. Lipaas hüdrolüüsib rasva, tekivad glütserool ja rasvhapped. Need oksüdeeritakse rakusiseselt. Produktideks CO2 ja H2O. Valgud: Polümeersed ained, mis koosnevad α-aminohapete jääkidest, mis on seotud peptiidsidemega. Valgud
3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. · Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega lõhustab ainult sahharoosi sideme.) 2) sõltub ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist. Maksimaalse kiirusega reaktsiooni toimumiseks peab nii substraat kui ka ensüümi konsentratsioon olema piisav. Kui ühte komponenti on defitsiidis, siis kiirub limiteerub. 3) kindel temperatuuri optimum (loetakse neid tingimusi, kus protsessi kulg antud olukorras on maximaaalne
Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal, kus asuvate ensüümide aktiivtsentrid on suunatud soolevalendikku. b) Isomaltaas lõhustab isomaltoosi ja piirdekstriinide (1,6) sideme ning tekivad vastavalt glükoos ja maltoos. c) Glükoamülaas lõhustab amüloosi maltoosiks ja glükoosiks. Selle ja toidus oleva maltoosi lõhustab maltaas glükoosiks. d) Sahharaas lõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. e)Laktaas lammutab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahhariidide imendumine: Glükoos, galaktoos ja mannoos resorbeeritakse aktiivselt, sümpordis naatriumiga. Fruktoos resorbeeritakse kergendatud difusiooni teel. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs
3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega – lõhustab ainult sahharoosi sideme.) 2) sõltub ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist. Maksimaalse kiirusega reaktsiooni toimumiseks peab nii substraat kui ka ensüümi konsentratsioon olema piisav. Kui ühte komponenti on defitsiidis, siis kiirub limiteerub. 3) kindel temperatuuri optimum (loetakse neid tingimusi, kus protsessi kulg antud olukorras on maximaaalne
ja konsentratsioon; aktivaatorid, inhibiitorid; keskkonna ioonitugevus. Spetsiifilisus e. eriomadused: Valkloomus määrab ära ensüümide eriomadused. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgiu ensüümi ära tunda) - Nimetus tuleb substraadi nimetusest. - Lõppu liidetakse liide aas (sahharaas). - Enamasti kasutatakse ka katalüüsitava reaktsiooni nimetust/tüüpi (alkoholi dehüdrogenaas). - Multiensüümkomplekside korral lisandub sõna "kompleks" (püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks). - Kasutatakse aga ka ajaloolisi triviaalnimetusi (trüpsiin, pepsiin). 6. Nukleiinhapete biokeemia. Nukleiinhapete koostis: Lämmastikalus (mis need on, et on puriin- ja pürimidiinalused; tähed
3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. · Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega lõhustab ainult sahharoosi sideme.) 2) sõltub ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist. Maksimaalse kiirusega reaktsiooni toimumiseks peab nii substraat kui ka ensüümi konsentratsioon olema piisav. Kui ühte komponenti on defitsiidis, siis kiirub limiteerub. 3) kindel temperatuuri optimum (loetakse neid tingimusi, kus protsessi kulg antud olukorras on maximaaalne
tsükliks. Anaeroobses tsüklis sünteesitakse 2 ATP Oligosahhariidid koosnevad 2...10 molekuli: monosahhariidi jäägist. Hüdrolüüsitakse ensüümide toimel monosahhariidideks. Näiteks sahharoos ja +¿ laktoos (ensüümid sahharaas ja laktaas). 2-¿+ H ¿ Polüsahhariidid koosnevad väga paljudest monosahhariidide jääkidest, mis hüdrolüüsitakse 3-¿+ HP O4 ¿ ensüümide toimel monosahhariidideks. Näiteks AD P¿ tärklis ja tselluloos. Rasvad glütserooli ja rasvhapete estrid.
letsitiin. Sapphappe ringlus-Sapphapete koguhulk kehas on 3g, sellest ei piisa ühe toidukorra lagundamiseks. Rasvarikka toidu puhul on vaja 5korda suuremat kogust. Sellepärast ringlevad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa.Sapphappe ringlemise sagedus sõltub söömisest ning kõigub vahemikus 4-12ringi ööpäevas. 64.Seedekanal Peamiste toitainete lõhustamine ja imendumine-Disahhariide lagundavad ensüümid on laktaas, maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse. Rakkudes pikaahelaga rasvhapetest sünteesitakse taas triglütseriidid ja kaetakse valgukihiga ning need liiguvad lümfi. Lühikese ja keskmise ahelaga RH liiguvad pärast resorptsiooni verre. Rasvatranspordi peamine partikkel-lipaas ja kolipaas?
mitmete maos töötavate maomahla tööd produtseerivate hormoonide vabanemiseks. Soolhape hävitab ka baktereid. Pankreasest tuleb peensoole algusosasse kaksteistsõrmikusse pankrease amülaas. S ee on süsivesikute seedimise kõige tähtsam ensüüm, mis lõhustab suurema osa tärklisest. Pankrease amülaas viib koostöös peensoole enda ensüümidega lõpuni tärklise lõhustumise glükoosiks. Peensoole pinnaosa (ehk hariäärise; brushborder) ensüümide toimel (sahharaas, laktaas jt) lammutatakse ka sahharoos ja laktoos komponentideks. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas imenduvad liitsüsivesikutest tekkinud või toidus olnud vaba glükoos ja fruktoos, mis imenduvad otse vereringesse. Veri kannab toitained kõigepealt maksa, kus toimub nende kasutamine. 26
Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. · Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega lõhustab ainult sahharoosi sideme.) 2) sõltub ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist. Maksimaalse kiirusega reaktsiooni toimumiseks peab nii substraat kui ka ensüümi konsentratsioon olema piisav. Kui ühte komponenti on defitsiidis, siis kiirub limiteerub. 3) kindel temperatuuri optimum (loetakse neid tingimusi, kus protsessi kulg antud olukorras on maximaaalne.) Inimesel 36-37 ºC, lindudel 41-43 ºC, kuumaveeallikate organismidel 70-90 ºC. 4) pH optimum
piimas 3,8-5%, rinnapiimas 6-8%), mida sünteesitakse piimanäärmetes laktatsiooniperioodil.inemesele on ta oluline GaL allikas.Mõned inimesed on laktoosili intolerantsed (seedensüüm laktaasi aktiivsus on väga madal või puudub). Laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulgas ja lõhustub seedekulga mikroobide toimel. Sahharoos. Sahharoos kossneb glükoosi- ja fruktoosijäägist. Ta on toiduaine(toidusuhkur) ja magustaja. Teda lõhustab seedekulga sahharaas ehk invertaas ja vabained Glc ning Fru imenduvad. Maltoos. Maltoos sisaldab kahte glükoosijääki. Ta on tärklise ja glükogeeni struktuuriühik. Maltoos(linnasesuhkur) on tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. Sülje amülaas suudab toidu törklist osaliselt lõhustada tootes maltoosi jt produkte. Pankrease amülaas hüdrolüüsib toidutärklise maltoosiks. Seedeensüüm maltaas lõhustab maltoosi glükoosiks. Biofunktsioonid:
Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside jt ensmüüdie toimel. Fermeteerimise ulatus (mille tulemusel tekkivad lenduvad rasvhapped) oleneb sööda toorkiu sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud jämesooles olevate mikroobide popultasioomide toitumiseks. Jagunevad: Imeduvad süsivesikud nt glükoos (ei ole vaja seedeensüümi) Seeduvad süsivesikud - sahharaas Fermenteeruvad süsivesikud - jämesooles Mitte fermenteeruvad süsivesikud ei juhtu mitte midagi (galaktoos, fruktoos) PROTEIINI SEEDE Sööda proteiini seede algab mais maonõre proteaaside ja HCl toimel. Pesinogeeni katalüüsi pepsiiniks on optimaalne maonõre pH 2; proteaaside aktiivsus väheneb kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud
mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil
mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil
Sisaldab fermente, mis lõhustavad valke ja süsivesikuid(amülaas, maltaas). Kõhunäärme nõre sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse ööpäevas ca 1,5l. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID-toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks, toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID -nukleiinhapete lammutamine PROTEOLüüTILISED ENSüüMID-analoogilised pepsiinile ENDOPEPTIAASID-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses. KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres
valke(trüpsiin jt.), polüpeptiide, rasvu(lipaas) ja süsivesikuid(amülaas, maltaas jt.). Kõhunäärme nõre sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse ööpäevas ca 1,5 liitrit. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID- toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks(ph-le soodne keskkond), toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID (ribo-nukleaasid )-nukleiinhapete lammutamine PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID(endopeptidaasid)-analoogilised pepsiinile (eritatakse inaktiivsena, 12 sõrmiksooles aktiivseks, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone) Endopeptidaasid-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses(trüpsiin, kümotrüpsiin). KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast
Neelus- ja söögitorus 90 lühiajaliselt amülaasi toime jätkub (umbes 10 sekundit). Maos toimub: 1.) amülaasi toime peatub, happeline keskkond lõpetab amülaasi toime; 2.) maos toimub happeline glükosiidsidemete hüdrolüüs. Põhiline süsivesikute seedimise koht on peensool, milles eristatakse 1.) õõneseedumine ja 2.) membraanseedumine. Õõneseedumine on tagatud 1.) kõhunäärme nõres olevate seedeensüümidega (sahharaas, maltaas, amülaas, laktaas); 2.) soolenõre (glükosidaasid). Membraanseedumine toimub peensoole epiteeli hariäärises (glükogaaluks) (inimesel imenduda saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on peensool, suur imendumispind on umbes 200 ruutmeetrit, mis tagatakse kolme võttega: 1.) peensoole pikkusega; 2.) soolekurdudega; 3.) hatulise struktuuriga (valdav osa). Monosahhariidid imenduvad glükoosina erinevate transport süsteemidena verre
annaabi.ee 
