lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust.
energia Dünaamikas registreeritavad parameetrid: 1) Otseselt mõõdetavad parameetrid: Keha mass ehk inertsus, jõud ja selle erinevad komponendid, jõumoment, surve, kinemaatilised parameetrid: aeg, nihe jne. 2) Arvutatavad parameetrid: Keha raskuskese ja selle paiknemine, jõuimpulss, töö, energiakulu, võimsus Dünamomeetrilise platvormiga mõõdetavad näitajad: 1) Jõud: vertikaaljõud, vertikaalne jõukomponent, horisontaalne/frontaalne jõukomponent, sagitaalne jõukomponent 2) Jõumomendid: jõumoment ümber vertikaal-, sagitaal-, ja frontaaltelgede 3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale. Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine
käigus blastomeerid kleepuvad teineteisega tihedalt kokku, moodustades kompaktse struktuuri. Selles staadiumis olevat sügooti nimetatakse moorulaks. Moorula – kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. Moorula staadiumile järgneb blastotsüsti staadium, mille lõpuks on välja arenenud põisloote ehk blastotsüsti sisemine õõnsus ehk blastotsööl. Kehateljed. On olemas 3 kehatelge: vertikaalne, sagitaalne ja põiktelgю Kõik nad ristuvad sirgenurga all. Vertikaalne on kõige piklik ja on perpendikulaarne tugipnnale. Põiktelg on paralleelne tugipinna suhtes.Sagitaalne telg kestab eest taga poole. Vertikaalne telg on pealine, kuna sagitalseid ja püiktelge saab teha palju, vertikaalseid vaid üht. Kõikige telgidele vasvaad 3 lamedust: sagitaalne (läheb sagitaaltelje suunas ja paralleelselt põiktelge suhtes, keskmine lameds jagab keha paremaks ja vasakuks osaks), frontaalne
nucleus paraventricularis (D13) mõlemad tuumad produtseerivad hormoone (oksütotsiin, antidiureetiline hormoon), mis neurosekretoorsete kiudude kaudu juhitakse neurohüpofüüsi, kust nad antakse edasi vereringesse - tagaregioon nibukehatuumad nucleus corporis mamillaris medialis (A14) nucleus corporis mamillaris lateralis (A15) haistmisfunktsioonid KOLMAS VATSAKE – VENTRICULUS TERTIUS - sagitaalne piljuas ruum, vaheaju õõs SEINAD Külgseinad - talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (AB1) eraldab teineteisest sulcus hypothalamicus (A2) Lagi - tela choroidea ventriculi terti - õhuke ja kahekihiline: Lamina choroidea epithelialis (B3) – modifitseerunud ependüüm Pia mater (B4) – väljaspool, tekitab vatsakese laes soonpõhimiku – plexus choroideus ventriculi tertii (B5)
parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne 4) kaudaalne (caudalis) sabamine, lähemal sabale 5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine
boisei). A. ramidus ja A. anamensis erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega. Neid ei ole kunagi peetud inimese otsesteks 15 eellasteks. Australopithecus aethiopicuse luid leiti esmakordselt 1985. a. Lääne-Turkanast Keenias ja Omost Etioopias. Elas 2,62,3 milj a tagasi. Kolju väga massiivne. Väga suured purihambad, tugevad lõuad, suured sarnakaared ja sagitaalne koljuhari. Oli kohastunud kõva taimtoidu mälumisele. Elas arvatavasti suhteliselt kuivas savannis. Ajukolju maht väike, u 410cm³, osa koljust väga primitiivne, sarnanedes afarensisega. Australopithecus robustuse leiud on samuti saadud Lõuna-Aafrika karstikoobastest. Esimesed leiud 1938. a. Elas 2,11,5 milj a tagasi. Kehaehitus oli sarnane africanusele, kuid kolju ja hambad olid suuremad ning massiivsemad; lame nägu, suured kulmumõikad ja madal laup
annaabi.ee 
