intervallide arv. Kasutame selleks valemit k= √ n , kus n on valimi liikmete arv. Moodustatud variatsioonirea kõige suurema ja väiksema liikme vahest leiame valimi haarde ning jagades selle leitud intervallide arvuga saame intervalli. Praegusel juhul on intervallide arv 7, haare 11,2 ning tulemusena intervalliks 1,6. Sagedusintervallide leidmiseks hakkame valimi kõige väiksemale liikmele intervalli väärtust juurde liitma seni kuni saame tulemuseks valimi suurima väärtuse. Saame 8 sagedusintervalli, mille 2 saame nüüd Excel’ile lisaks andmeveerule histogrammi koostamiseks ette anda (Bin Range). Vastav histogramm on näha joonisel 2. Histogrammi vaadates näeme, et antud valimi puhul ei ole tegemist normaaljaotusega. Näeme, et palju tulemusi asetseb keskmisest kaugel. Noraamljaotuse puhul asetseksid enamuses tulemustest aga keskmise läheduses ning kaugel olevate tulemuste osakaal oleks väike. Histogrammilt
Haare on valimi variatsioonirea kõige suurema ja kõige väiksema tulemuse vahe. Meie andmete juures on haarde väärtuseks 0,056 ning intervallide arvuga jagamisel saame intervalliks 0,0112. Nüüd saame leida väärtused, mis programmile uue sagedustabeli tegemisel ette anda (Bin Range). Selleks hakkame variatsioonirea kõige väiksemale liikmele juurde liitma leitud intervalli ja seda seni, kuni saame tulemuseks variatsioonirea viimase tulemuse (kõige suurema). Saame 6 sagedusintervalli. Uute andmetega koostatud histogram on toodud joonisel 3. 4 Histogram 8 6 4 2 0 Sagedus Joonepikkus Joonis 3. Arvutatud intervallidega sagedustabel. Esmalt tuleb erindite leidmiseks leida mõõtmisseeria keskmine väärtus y ,
annaabi.ee 
