Muusika Eestis 19.sajandil. Rahvuslik ärkamisaeg.
immend
Uhise iirituse 6nnesrumine sisendasusku ja lootust. Laulupidu andis hoogu ka aastat hiljemgi polnud Eesds iihtegi muusikakooli. K6ige rohkem v6is muusika-
koorilaulu edasiseksarenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravalekoorilaulu- alaseidteadmisi saadaCimze seminarist Valgas,kust v6rsusidki meie esimesedo m a
traditsioonile. Paraku j:ieti - peamiselt pastorite n5udmisel - laulupeost eemale heliloojad: vennad Saebelmannidja AleksanderThomson. Nemad koos Karl August
segakoorid,mis andis tagasilticigitolle kooriliigi arengule.Eemalejdtmistp6hjendati Hermanniga moodustavad eesti heliloojate n-