ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
9,5), siis 2004 jäi see Sakal vahemikku 5,2–5,4, mis viitab isegi vähesele hapestumisele
(Liblik 2007). Keskkonna leelistumise vähenemist iseloomusta hästi ka Belyaeva
magistritöö, kus on välja toodud lumeproovide alusel määratud Ca sadenimiskoormuste
võrdlust Sadenemiskoormuseid on võrreldud Kirde-Eestis aastatel 1999 talv ja 2009 talv.
Aluseliste Ca katioonide ruumiline analüüs 1999. aastal näitas suuremate
sadenemiskoormuste esinemist elektri- ja soojuselektrijaamade ümbruses ning saaste
levikuala laienes ka piirkonna kirdeosale. 2009. aasta olid nii sadenemiskoormuste
levikuala kui ka tase vähenenud. Eesti Elektrijaama lähiümbruses oli võrreldes ülejäänud
Kirde-Eesti piirkonnaga aga endiselt näha veidi kõrgemat Ca sadenemiskoormust
(Belyaeva 2012: 57).
Arvestades kaltsiumi sadenemiskoormuse vähenemist (Belyaeva 2012: 57) ja sademevee