ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
hapestuma. Sellegi poolest pole vaja keskkonna edasist hapestumist kohalike allikate tõttu
karta, sest väävlit sadeneb maapinnale tänu vähenenud emissioonile tunduvalt vähem
kui on siinsetele ökosüsteemidele ohtlik kriitiline piir (Liblik 2007).
Sarnaselt kaltsiumile on vähenenud kümne aasta jooksul ka taimedele üheks tähtsaimaks
toiteelemendiks peetava lämmastikku sadenemine (Valk 2005: 68). Belyaeva magistritööst
selgub, et lämmastiku sadenemiskoormus näol on kümne aastaga vähenenud.
Võrreldes 1999. aasta sadenemiskoormuse tasemeid 2009. aasta omadega, siis vahe on
kordades muutunud. 1999. aastal on sadenemiskoormus olnud suurem kogu Kirde-
Eestis kuid 2009. aastal on see jäänud suuremaks vaid Peipsi järve kirde osas. Viimast
võiks põhjendada Venemaal asuva Slantsõ linna tööstustest tuleneva õhusaastega, sest
näiteks Balti Elektrijaama piirkonnas on olnud sadenemiskoormuse tase 2-3 ühiku võrra
annaabi.ee 
