Magnetosfääri sabas, eriti plasmakihis, esineb tugevaid elektrivälju. Nende ja magnetväljade koostoimel hakkab sabasse kogunenud plasmapilv aegapidi kulgema Maa suunas. Ühtaegu osakeste pilve edasiliikumisega magnetosfääris jätkub ka nende liikumine piki magnetvälja jõujooni. Kui osake saabub sobivasse magnetosfäärialasse, hakkab ta piki jõujoont liikuma nii kiiresti, et tungib ionosfääri. Seda nähtust kutsutakse osakeste sajuks ehk pretsipitatsiooniks. Magnetosfäärist sadavate osakeste energia siirdub põrkumisel ionosfääri osakestele. Pisut hiljem vabastavad ionosfääri osakesed selle energia virmaliste valgusena. Piirkond, kus maakera magnetväli ohjab virmalisi ajendavaid magnetosfääri plasmakihi osakesi, moodustab kummagi magnetpooluse ümber ovaalse ala. Neid alasid kutsutakse virmaliste ovaalideks. Virmalised ilmuvadki ainult nende kohal. Olenevalt olukorrast muutuvad ovaali suurus ja asend tugevasti. Rahulikel perioodidel on ovaalid kitsad ja väikesed
Rabaturvas on vähe lagunenud ja toiteainetevaene ning põhjavesi on moodustunud sademetest (sademevee toiteline) (Pihelgas 1983). Arvestades eelnevaid tegureid peaks rabamändide juurdekasv aastate lõikes vähemalt ühe puistu kohta olema üsna sarnane (Pihelgas 1983) ning kuna raba on sademevee toiteline, siis saab ta ka kõik toitained õhust. Viimane tähendab seda, et kõik mis on õhusaaste näol atmosfääri paiskunud, vähemal või suuremal määral ühildub alla sadavate sademetega ja jõuab rabapinnale või siis sadeneb lihtsalt õhust raba pinnale (näiteks tuhk ja tsemendi tolm). Proovid, mida mõõtsin ja analüüsisin on võetud kolmest erinevast rabast (Puhatu, Selisoo ja Kõrgesoo), mis kõik asuvad Ida-Virumaal, suurtööstuste läheduses. Antud alad on võetud eeldusega, et seal on saastatuse tase kõige suurem ja mõjub rabadele kõige enam. 25
annaabi.ee 
