Narva jõgi
Saare kohal
on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses
sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal
hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe
suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11
jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast
on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva
sadamast on jäänud ainult mälestused. Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide
( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks,
Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna
territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus
4-7 meetrit
annaabi.ee 
