M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
Segavereline kortsutas kulme ja ütles:
«Sa ei tunne mind. Vähemalt ei tea sa kogu seda lugu. See ei ole paljas röövimine -- see on
kättemaks!» ja mehe silmis süttis õel tuluke. «Vajan selle juures sinu abi. Kui see on tehtud,
siis
-- Texasesse. Mine koju oma Nance'i ja laste juurde ja oota seal, kuni ma teatan.»
«Hea küll, kui sa nii tahad. Mis me teeme sellega siin, ka» matame uuesti maha?»
«Jah.» (Metsik rõõm ülal.) «Ei, suure Sachemi1 nimel, ei!» (Suur pettumus ülal.) «Oleksin
peaaegu unustanud. Selle kirka küljes on värsket mulda!» (Poisid kangestusid hirmust.)
«Misjaoks on siin üldse kirka ja labidas? Kust tuleb see värske muld nende küljes? Kes tõi
nad siia -- ja kuhu nad on läinud? Kas sa kuulsid kedagi, nägid kedagi? Mis! See uuesti maha
matta, et nad tuleksid ja värskelt kaevatud mulda näeksid? Seda ei ole -- seda ei ole. Me
viime
selle minu koopasse.»
«No muidugi! Et me kohe sellele ei tulnud
annaabi.ee 
