Esimese maailmasõja ajaloolisest taustast
Sellest
lähtuvalt on tema tegelased elu otsijad, alati "ühe jalaga hauas": sõdurid, haiged,
tagaaetavad, vangid jms. Teadmine elu kaotamise võimalusest on neile
katalüsaatoriks.
Remarque´i romaanide peategelasi ühendab teosest teosesse mingi omamoodi
lummav sarnasus. Neid seob ühine arhetüüp, mis vastandlik 20. sajandi inimese
iseloomulikule koondkujule. Kõik nad on autori seisukohast positiivsed "meie aja"
kangelased, see ilmneb juba peategelaste saatustes, mis on rõhutatult traagilised.
Sageli on Remarque´i tegelastele ette heidetud välist passiivsust, kuid ümbritseva
keskkonna suhtes ei ole nad peaaegu kunagi oma hinges passiivsed. Nad on
introverdid, kes mõistavad, et maailma asjade katastroofiline kulg on lähtuv
inimestest endist, mitte kusagilt "väljast". Kõik Remarque´i kangelased otsivad oma
kohta elus ja nende fiasko muutub tegelikult ühiskonna fiaskoks.
Remarque´i tegelased on teatud mõttes headuse missiooni kandjad