Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Theoderich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille
tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest
said aga 1208. aastaks Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. Latgalite
maavanem Talibald kutsus rahva kokku, et nende juuresolekul küsida nõu oma senistelt
jumalatelt, kas on õige nende uute preestrite kuulutus vastu võtta või mitte. Vastuse pidi
andma “valge saatusehobuse” jalg. Ajaloolise tähtsusega otsus olenes sellest, kumma jala
hobune esmalt üle palgi tõstab. Liisk langes ristiusu kasuks. Lätlased nõustusid sellega ja ei
taganenud oma otsusest enam kordagi. Henrik paneb kirja: „Nimelt olid lätlased enne usu
vastuvõtmist alandlikud ja põlatud, kannatades rohkesti ülekohut liivlastelt ja eestlastelt,
mistõttu nad seda enam rõõmutsesid preestrite tuleku üle.“ 1208. aastaks jõudsid lätlased juba
annaabi.ee 
