Kuldvillak: Telesaated Koostas Mari Kõrtsini Näitlejad Saadete Saatejuhid Kes on pildil? Varia tegelased 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Varia 40 Mis on see uus ETV sari kus õpetajad on võtnud vastu väljakutse muuta üks riigi halvim klass riigi üheks paremaks?
Узвестные телеведущие на российском и эстонском телевидений Койду Вест 9с 24. 11. 14. Андрей Малахов ● Он родился 11 января 1972 года. ● Он оченъ многостороннии, музыкалный и кулътурный человек. ● Он окончил музыкалъную школу с серебряной медалъю. ● Он окончил факулътет журналистики с красным дипломом. ● Он стажировал в Мичиганском университете. ● Он читает студентам курс журналистики. ● Он играет в кинофилъмах. ● Он автор двух книг. ● Он работает тележурналистом. ● Он популарный телеведущий. ● Он телеведущий в передаче “Пуст говорят”. В этой передаче затрагиваются социалъные проблемы. ● Он всегда закончивает свои программы конкретным решением проблем. Для этого он приглашает на передачу людей Евгений Фокин ● Oн родом с Кунда. ● Он жизнерадостный и активный че...
Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade vahel Meedia roll pole suur, aga peavad tähtsaks igapäev 1,5 tundi kuulata ja vaadata päevasündmusi Populaarsemad TV saatejuhid Populaarsemateks TV saatejuhtideks osutusid meie küsitluses Mihkel Kärmas, Hannes Võrno, Peeter Oja, Mart Juur, Vahur Kersna, Marko Reikop ja Anu Välba. Lemmikud välismaa telekanalid Lemmikud välismaa telekanalid inimeste seas on Eurosport, FOX Crime, Animal Planet, Discovery Channel, MTV Europe, MCM Top, RTR Planeta ja TV 1000 Vene keeles. Raadiojaamade populaarsus Populaarsemad telezanrid Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Kokkuvõte
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägit...
Pürmiidi tipus Püramiidi Tipus Väljapaistvaid kodu ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari Hetkel on käimas kolmas hooaeg Saade 28.03.2013 IT rakendused Tutvustati kolme Eestis tekkinud IT firmat mis on nüüdseks tuntud maailma mastaabis GrabCADFacebook inseneridele ERPLYuudne internetipõhine majandustarkvara ZEROTURNAROUNDlisatarkvara java ja muude programmeerimiskeelte tegijatele http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=137207 Saatejuhid: Astrid Kannel Sündinud 7. Juunil 1967. aastal Haapsalus Lõpetanud Audru keskkooli, Pärnu lastemuusikakooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, samuti on tal magistrikraad politoloogiaosakonnast Aastatel 19972001 oli Eesti Televisiooni ja Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas Astrid Kannel on telesaadete "Aktuaalne kaamera", "Püramiidi tipus" ja "Välisilm" saatejuht Saatejuhid: Neeme Raud Sündinud 19. aprillil 1969. aa...
Kui neil peaks tekkima kellegi võõraga konflikt, siis neid iseloomustab kolme musketari hüüdlause ,,üks kõige ja kõik ühe eest." Keelt ei näe ainult tänavapildis, vaid on võimalik nii kuulda kui näha meediakanalite läbi. Erinevad raadiokanalid on suunatud noorematele kui ka vanematele, sellest tulenevalt on ka keelekasutus saatejuhtidel teistsugune. Näiteks vanem põlvkond kuulab rohkem Elmarit või Vikerraadiot, sest sealne kõnepruuk on rohkem omasem neile. Saatejuhid ja kaasosalejad kasutavad tihti murdesõnu, millest tänapäeva noored pole eriti huvitatud, seetõttu on noorematele fokuseeritud Sky Plus, kus saatejuhid kasutavad slänge ja rohkem ,,noorte keelt". Teatud sihtgrupile suunatud raadiokanalid edastavad infot eri moodi. Samuti ei tohi minna labaseks vaba keelekasutuse tõttu. Ärilehes on välja toodud, et Venemaa poliitikud ja ametnikud kasutavad otse-eetrites ja pressikonverentsidel sündsusetut keelepruuki. Sellest
järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376
külalistele. LISAINFORMATSIOON - 1996.a. 8. juuni - Anti kätte ETV aastapreemiad. Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5
Jakob Westholmi gümnaasium Kevin Otto Koit 7.c kl 03.05.2015 Telesaate arvustus 25 aprillil kell 11.40 vaatasin kanal 12. telesaate `'Conan''. `'Conan'' on lõbus komöödia saade, kus räägitakse nalju, näitavad sketse , kutsutakse külalisi stuudiosse, et nendega teha intervjuu ja samuti kutsutakse ka muusikuid ja nad esitavad oma muusikapala. Selle saate tegija on Conan O' Brien. Selle saatejuhid on Conan O' Brien ja Andy Richter. Samal päeval, kui ma seda vaatasin, oli sinna kutsutud näitleja Ricky Gervais, poliitik Elizabeth Warren ja bänd nimega "Awolnation". Ricky Gervais on komöödiasarja "Derek" näitleja. Ta on väga naljakas mees. Intervjuu lõpupoolel Ricky tegi ettepanekut Conanile ja Andyle, et nad lamaksid üksteise peal ja teeksid edasi intervjuu. Conan ja Andy nõustusid sellega ning tegid selle ära. Minu arust oli see väga naljakas.
Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaministriga sõbralikud ja uurivad ning küsisid palju täiendavaid küsimusi. Räägiti Juhan Partsi ümber olevast tülist, valitsuse suutmatusest teha õigeid otsuseid, Euroopa Liidu Kontrollikoja kandidaadi esitamisest, Estonian Airist, Neinar Seli kohtuasjast, Keskerakonna esimehe valimisest ning välispoliitilistest teemadest. Põhiteemaks oli siiski Juhan Partsi ümber lahvatanud tüli. Saate eesmärgiks saada selgust küsimuses, et mis Juhan Partsi ümber siiski toimub.
Finaalis toimub 9 otse-eetris olevat kontserti. Iga saade langeb üks laulja välja kuni jääbki ainult üks võistleja, kes saab superstaariks. Saadet näidatakse tv3-me pealt Selle aasta 10 finalisti on: Norman Salumäe, Artur Rassmann, Kristiina Piperal, Arno Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet
Briti talent Vaatasin 9.märtsil kanal 11-st "Briti talendi" 2016. aasta viimast poolfinaali. Saatejuhid olid Anthony McPartlin ja Declan Donnelly. Kohtunike toolides istusid Simon Cowell, Amanda Holden, Alesha Dixon ja David Williams. Viimases poolfnaalis osales üheksa võistlejat. 1. Esimesena olid laval Oxfordi tantsutrupp, Elite Squad Royals. Nad esitasid väga energilise, vaimuka ja fantaasia rohke tantsu, kus kuninganna Elizabeth tantsis laudadel ja tegi tänavatantsu. 2. Järgmisena esines ema ja tütre lauluduo, Ana ja Fia Almanda. Emal ja tütrel on olnud raskeid aegu, kuid nad on õnnelikud, et on perena koos. Nad esitasid ilusa ja südantliigutava loo "Wind Beneath My Wings" Bette Midleri poolt, mis läks kõigile saalis viibijatele hinge. Nende hääled olid väga pehmed ning ema hääl oli eriti tugev ja võimas, arvan, et Ana oleks võinud isegi üksi lau...
Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate...
lõikelauale, mis võib olla mitmeid objekte korraga ja Office Assistant tehti vähem pealetükkivad. Powerpoint 2002 massiliselt remonditud animatsiooni mootor, mis võimaldab kasutajal luua rohkem arenenud ja kohandatud animatsioone. PowerPoint 2011 on võimalik eemaldada pildi tausta ning annab täiendava eriefektide pildid, nagu "Pliiats mõju". Alates 2012. erinevaid versioone PowerPoint väidavad ~ 95% esitlus tarkvara turuosa, mille sisseseade vähemalt 1 miljard arvutid. Nende hulgas saatejuhid maailma, see programm on kasutatud hinnanguliselt sagedus 350 korda sekundis. 9 3.2Mõju Toetajad öelda, et kasutusmugavus esitamise tarkvara võib säästa palju aega, et inimesed, kes muidu oleks kasutatud muude abivahenditega-käsitsi joonistatud või mehaaniliselt default slaidid, blackboards või tahvlite või õhuliini prognoosid. Kasutusmugavus julgustab ka neid,
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
1 Contra on tegev ka televisoonis. Tema telekaräär alagas Eesti Televisiooni saatega ,,Elolinõ" (2005, 2007), kus mees oli väga karismaatiline saatejuht. 2007 aastal kirjutas Contra koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga stsenaariumi ETV telesarjale ,,Hajameelselt abielus". Samal aastal kutsuti ta kaassaatejuhiks ,,Erisaatesse", mis juba kolmandat hooaega samuti ETV ekraanil jookseb. ,,Erisaate" saatejuhid Foto: ERR 1 Wikipedia ~ 11 ~ Kokkuvõtvalt Nagu me siit kokkuvõtvast referaadist lugeda võime, on Margus Konnula alias Contra näol tegemist väga mitmekülgse ja andeka inimesega. Paljude meelest on ta täielik kloun ja mees, keda ei peaks tõsiselt võtma. Sama palju on inimesi, kes pikkisilmi ootavad tema uusi luuletusi, esinemisi ja etteasteid
Artikli analüüs 12A 1.10.2012 Artikli pealkiri: Kas lapse karistamine kerge laksuga on lubatud Autor: Ene Talvist Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks. Autori pakutud lahendused: Tänapäe...
Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla. Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende väliste...
Seega peaksid erakonnad läbi mõtlema uuesti, mis on nende eesmärgid ning kuidas neid saavutada teiste mahategemiseta. Samuti on levinud ühest erakonnast teise liikumine ehk poliitikud ei ole kindlad ühes erakonnas, vaid liiguvad sinna, kus neil parasjagu kasulikum on. See tekitab valijas aga rohkem segadust. Lisaks on levinud „poliitbroilerid,“ kelle poolt hääletatakse ebapoliitilistel põhjustel. 2015. Aasta Riigikogu valimistel osutusid valituks teiste seas ka saatejuhid Maire Aunaste ja Heidy Purga, kelle eelnevat poliitilist tegevust pole kuskil näha. Erakondade käitumine ja suhtumine mõjutab otseselt poliitilist kultuuri ning siin on arenguruumi veel palju. Poliitilisest kultuurist rääkides ei saa minna mööda mõistest demokraatia. Vaidlusi teemal, kui efektiivne on Eestis demokraatia, on peetud mitmeid. Formaalselt peaksid olema kõik demokraatia tunnused esindatud. Kodanikud osalevad poliitikas valimiste kaudu, kehtib
Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu, mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära. Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika. Analüüsin saateid nr 16 ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel.
laiemale publikule, kuid üks sihtgrupp on spetsiifline. Televisioon on mõeldud ainult laiale publikule. Kommunikatsioon on efektiivne seal, kus sõnum on sarnane vaataja uskumustele, muutuda saavad need suhtumised, mis on suhtumise äärealadel. Televisioon peabki rõhuma stereotüüpidele, et inimene seda vastu võtaks, vaataja peab saama end sellega identifitseerida. Televaataja (lääne inimene) kipub uskuma seda, kellel on teatud autoriteet/võim – eksperdid, tuntud inimesed, saatejuhid. Televisioon ongi kommunikatsiooniteooriale üles ehitatud. Mis teeb filmist antropoloogilise filmi – oluline pole mitte niivõrd sisu, mida filmitakse (ei pea olema tingimata põlisrahvast). Oluline on pigem see, kuidas informatsioon, mida meile esitatakse valiti, milliste kriteeriumite järgi seda tehti. Vaatajale peab olema teada, kes seda informatsiooni meile vahendab/tõlgendab. Selleks, et filmist aru saada peab olema mingi taustainformatsioon
Televisioon on mõeldud ainult laiale publikule. Kommunikatsioon on efektiivne seal, kus sõnum on sarnane vaataja uskumustele, muutuda saavad need suhtumised, mis on suhtumise äärealadel. Televisioon peabki rõhuma stereotüüpidele, et inimene seda vastu võtaks, vaataja peab saama end sellega identifitseerida. Televaataja (lääne inimene) kipub uskuma seda, kellel on teatud autoriteet/võim eksperdid, tuntud inimesed, saatejuhid. Televisioon ongi kommunikatsiooniteooriale üles ehitatud. Mis teeb filmist antropoloogilise filmi oluline pole mitte niivõrd sisu, mida filmitakse (ei pea olema tingimata põlisrahvast). Oluline on pigem see, kuidas informatsioon, mida meile esitatakse valiti, milliste kriteeriumite järgi seda tehti. Vaatajale peab olema teada, kes seda informatsiooni meile vahendab/tõlgendab. Selleks, et filmist aru saada peab olema mingi taustainformatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
