Kuldvillak: Telesaated Koostas Mari Kõrtsini Näitlejad Saadete Saatejuhid Kes on pildil? Varia tegelased 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Varia 40 Mis on see uus ETV sari kus õpetajad on võtnud vastu väljakutse muuta üks riigi halvim klass riigi üheks paremaks
Узвестные телеведущие на российском и эстонском телевидений Койду Вест 9с 24. 11. 14. Андрей Малахов ● Он родился 11 января 1972 года. ● Он оченъ многостороннии, музыкалный и кулътурный человек. ● Он окончил музыкалъную школу с серебряной медалъю. ● Он окончил факулътет журналистики с красным дипломом. ● Он стажировал в Мичиганском университете. ● Он читает студентам курс журналистики. ● Он играет в кинофилъмах. ● Он автор двух книг. ● Он работает тележурналистом. ● Он популарный телеведущий. ● Он телеведущий в передаче “Пуст говорят”. В этой передаче затрагиваются социалъные проблемы. ● Он всегда закончивает свои программы конкретным решением проблем. Для этого он приглашает на передачу людей Евгений Фокин ● Oн родом с Кунда. ● Он жизнерадостный и активный че...
Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade vahel Meedia roll pole suur, aga peavad tähtsaks igapäev 1,5 tundi kuulata ja vaadata päevasündmusi Populaarsemad TV saatejuhid Populaarsemateks TV saatejuhtideks osutusid meie küsitluses Mihkel Kärmas, Hannes Võrno, Peeter Oja, Mart Juur, Vahur Kersna, Marko Reikop ja Anu Välba. Lemmikud välismaa telekanalid Lemmikud välismaa telekanalid inimeste seas on Eurosport, FOX Crime, Animal Planet, Discovery Channel, MTV Europe, MCM Top, RTR Planeta ja TV 1000 Vene keeles. Raadiojaamade populaarsus Populaarsemad telezanrid Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Kokkuvõte
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägit...
Püramiidi Tipus Väljapaistvaid kodu ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari Hetkel on käimas kolmas hooaeg Saade 28.03.2013 IT rakendused Tutvustati kolme Eestis tekkinud IT firmat mis on nüüdseks tuntud maailma mastaabis GrabCADFacebook inseneridele ERPLYuudne internetipõhine majandustarkvara ZEROTURNAROUNDlisatarkvara java ja muude programmeerimiskeelte tegijatele http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=137207 Saatejuhid: Astrid Kannel Sündinud 7. Juunil 1967. aastal Haapsalus Lõpetanud Audru keskkooli, Pärnu lastemuusikakooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, samuti on tal magistrikraad politoloogiaosakonnast Aastatel 19972001 oli Eesti Televisiooni ja Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas Astrid Kannel on telesaadete "Aktuaalne kaamera", "Püramiidi tipus" ja "Välisilm" saatejuht Saatejuhid: Neeme Raud Sündinud 19. aprillil 1969. aastal
Kui neil peaks tekkima kellegi võõraga konflikt, siis neid iseloomustab kolme musketari hüüdlause ,,üks kõige ja kõik ühe eest." Keelt ei näe ainult tänavapildis, vaid on võimalik nii kuulda kui näha meediakanalite läbi. Erinevad raadiokanalid on suunatud noorematele kui ka vanematele, sellest tulenevalt on ka keelekasutus saatejuhtidel teistsugune. Näiteks vanem põlvkond kuulab rohkem Elmarit või Vikerraadiot, sest sealne kõnepruuk on rohkem omasem neile. Saatejuhid ja kaasosalejad kasutavad tihti murdesõnu, millest tänapäeva noored pole eriti huvitatud, seetõttu on noorematele fokuseeritud Sky Plus, kus saatejuhid kasutavad slänge ja rohkem ,,noorte keelt". Teatud sihtgrupile suunatud raadiokanalid edastavad infot eri moodi. Samuti ei tohi minna labaseks vaba keelekasutuse tõttu. Ärilehes on välja toodud, et Venemaa poliitikud ja ametnikud kasutavad otse-eetrites ja pressikonverentsidel sündsusetut keelepruuki. Sellest
järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376
külalistele. LISAINFORMATSIOON - 1996.a. 8. juuni - Anti kätte ETV aastapreemiad. Populaarseim meessaatejuht Urmas Ott, - 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5
Jakob Westholmi gümnaasium Kevin Otto Koit 7.c kl 03.05.2015 Telesaate arvustus 25 aprillil kell 11.40 vaatasin kanal 12. telesaate `'Conan''. `'Conan'' on lõbus komöödia saade, kus räägitakse nalju, näitavad sketse , kutsutakse külalisi stuudiosse, et nendega teha intervjuu ja samuti kutsutakse ka muusikuid ja nad esitavad oma muusikapala. Selle saate tegija on Conan O' Brien. Selle saatejuhid on Conan O' Brien ja Andy Richter. Samal päeval, kui ma seda vaatasin, oli sinna kutsutud näitleja Ricky Gervais, poliitik Elizabeth Warren ja bänd nimega "Awolnation". Ricky Gervais on komöödiasarja "Derek" näitleja. Ta on väga naljakas mees. Intervjuu lõpupoolel Ricky tegi ettepanekut Conanile ja Andyle, et nad lamaksid üksteise peal ja teeksid edasi intervjuu. Conan ja Andy nõustusid sellega ning tegid selle ära. Minu arust oli see väga naljakas.
Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaministriga sõbralikud ja uurivad ning küsisid palju täiendavaid küsimusi. Räägiti Juhan Partsi ümber olevast tülist, valitsuse suutmatusest teha õigeid otsuseid, Euroopa Liidu Kontrollikoja kandidaadi esitamisest, Estonian Airist, Neinar Seli kohtuasjast, Keskerakonna esimehe valimisest ning välispoliitilistest teemadest. Põhiteemaks oli siiski Juhan Partsi ümber lahvatanud tüli. Saate eesmärgiks saada selgust küsimuses, et mis Juhan Partsi ümber siiski toimub.
Finaalis toimub 9 otse-eetris olevat kontserti. Iga saade langeb üks laulja välja kuni jääbki ainult üks võistleja, kes saab superstaariks. Saadet näidatakse tv3-me pealt Selle aasta 10 finalisti on: Norman Salumäe, Artur Rassmann, Kristiina Piperal, Arno Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja
Briti talent Vaatasin 9.märtsil kanal 11-st "Briti talendi" 2016. aasta viimast poolfinaali. Saatejuhid olid Anthony McPartlin ja Declan Donnelly. Kohtunike toolides istusid Simon Cowell, Amanda Holden, Alesha Dixon ja David Williams. Viimases poolfnaalis osales üheksa võistlejat. 1. Esimesena olid laval Oxfordi tantsutrupp, Elite Squad Royals. Nad esitasid väga energilise, vaimuka ja fantaasia rohke tantsu, kus kuninganna Elizabeth tantsis laudadel ja tegi tänavatantsu. 2. Järgmisena esines ema ja tütre lauluduo, Ana ja Fia Almanda. Emal ja tütrel
seega eristub teistest uudislugudest väga selgelt. Enamasti on see positiivne meelelahutusliku sisuga lugu inimlikule huvile rõhuva iseloomuga. 2. Kanal2 "Reporter" "Reporter" oli esmakordselt eetris 30. augustil 2004. Tavapäraselt on eetris kell 19.00, suvisel perioodil kell 20.00 kestvusega 60 minutit. Saatejuhtideks on: Olaf Suuder, Tanel Talve ja Jürgen Fogel. Eetris on korraga üks saatejuht. Saatejuhid sobivad formaati hästi ja jätavad hea mulje. Sihtrühmaks on Eesti „keskmine“ inimene alates 4. eluaastast. Kuna tegemist on enamasti meelelahutusliku saatega, siis on vaatajaskond lai, on populaarne ka teismeliste hulgas. Kogupere saade. Visuaalselt on stuudios vaade Tallinna kesklinnale, suures plaanis on saatejuht. Kasutusel on pigem tumedad toonid ja jätab süngema mulje. Mitteametlik õhkkond.
lõikelauale, mis võib olla mitmeid objekte korraga ja Office Assistant tehti vähem pealetükkivad. Powerpoint 2002 massiliselt remonditud animatsiooni mootor, mis võimaldab kasutajal luua rohkem arenenud ja kohandatud animatsioone. PowerPoint 2011 on võimalik eemaldada pildi tausta ning annab täiendava eriefektide pildid, nagu "Pliiats mõju". Alates 2012. erinevaid versioone PowerPoint väidavad ~ 95% esitlus tarkvara turuosa, mille sisseseade vähemalt 1 miljard arvutid. Nende hulgas saatejuhid maailma, see programm on kasutatud hinnanguliselt sagedus 350 korda sekundis. 9 3.2Mõju Toetajad öelda, et kasutusmugavus esitamise tarkvara võib säästa palju aega, et inimesed, kes muidu oleks kasutatud muude abivahenditega-käsitsi joonistatud või mehaaniliselt default slaidid, blackboards või tahvlite või õhuliini prognoosid. Kasutusmugavus julgustab ka neid,
Sellega seoses väitsid sotsialistid tollal ja Pätsi-meelsed autorid hiljem, et vabadussõjalaste võimule tulles oleksid nad teinud Eestist fasistliku riigi ja orienteerunud Saksamaale. Neljandaks oli rahva haigus. Artikkel oli liiga pikk ning sisaldas liiga palju keerukaid detaile, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim. 4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus Saatejuhid: Ago Pajur, Küllo Arjakas, Reigo Rosenthal, Piret Kriivan Vikerraadio ,,Eesti lugu" 15.11.2008 11.11. 1918 tuli uuesti kokku ajutine valitsus. See oli keeruline kuna ei olnud luba, maanõukogu kokkukutsumiseks oli juba luba olemas. Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli
1 Contra on tegev ka televisoonis. Tema telekaräär alagas Eesti Televisiooni saatega ,,Elolinõ" (2005, 2007), kus mees oli väga karismaatiline saatejuht. 2007 aastal kirjutas Contra koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga stsenaariumi ETV telesarjale ,,Hajameelselt abielus". Samal aastal kutsuti ta kaassaatejuhiks ,,Erisaatesse", mis juba kolmandat hooaega samuti ETV ekraanil jookseb. ,,Erisaate" saatejuhid Foto: ERR 1 Wikipedia ~ 11 ~ Kokkuvõtvalt Nagu me siit kokkuvõtvast referaadist lugeda võime, on Margus Konnula alias Contra näol tegemist väga mitmekülgse ja andeka inimesega. Paljude meelest on ta täielik kloun ja mees, keda ei peaks tõsiselt võtma. Sama palju on inimesi, kes pikkisilmi ootavad tema uusi luuletusi, esinemisi ja etteasteid
generatsioonidele, kes hakkavad oma laste peal samu meetmeid kasutama. Psühhoterapeut Ene Talvist kirjutab Postimehe arvamusportaalis TV3 reedest «Omakohtu» saadet kommenteerides, et on uskumatu näha, kui positiivselt suhtuvad eestimaalased vägivalda laste vastu. See ei ole just mu lemmiksaade, sest mulle ei meeldi selle pealkiri. Ma ei pea õigeks ei omakohut kui sellist ega ammugi mitte seda, et meedia seda (võibolla tahtmatult, olgugi naljatamisi) propageerib. Kuid mulle meeldivad saatejuhid ja mind huvitab, mis teemasid üles võetakse. Ja mõnikord ka see, missugune on hääletuse tulemus. Tavaliselt vaatan saadet jupiti, huvitavama saate reklaamipauside ajal. Seekord oli püstitatud väga intrigeeriv küsimus ja jäin vaatama. Hääletuse tulemus oli ootuspäraselt vägivalla kasuks, aga et poolt oli lausa 85 protsenti ja vastu ainult 15 protsenti, on kurb ja masendav. Kas nii vägivaldsed siis (ikka veel) olemegi?
5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja oskavad sel teemal väga hästi kaasa rääkida. Kui üldse kuidagi saate juures muuta, siis võiks kaaluda saate pikemaks tegemist. Hetkel on saade mitte rohkem kui 33 minutit pikk, see on küll hea ja teeb saate kompaktses ja kergesti hoomatavaks, kuid vahel sooviks mõne teema juures pikemat käsitlust.
Seega peaksid erakonnad läbi mõtlema uuesti, mis on nende eesmärgid ning kuidas neid saavutada teiste mahategemiseta. Samuti on levinud ühest erakonnast teise liikumine ehk poliitikud ei ole kindlad ühes erakonnas, vaid liiguvad sinna, kus neil parasjagu kasulikum on. See tekitab valijas aga rohkem segadust. Lisaks on levinud „poliitbroilerid,“ kelle poolt hääletatakse ebapoliitilistel põhjustel. 2015. Aasta Riigikogu valimistel osutusid valituks teiste seas ka saatejuhid Maire Aunaste ja Heidy Purga, kelle eelnevat poliitilist tegevust pole kuskil näha. Erakondade käitumine ja suhtumine mõjutab otseselt poliitilist kultuuri ning siin on arenguruumi veel palju. Poliitilisest kultuurist rääkides ei saa minna mööda mõistest demokraatia. Vaidlusi teemal, kui efektiivne on Eestis demokraatia, on peetud mitmeid. Formaalselt peaksid olema kõik demokraatia tunnused esindatud. Kodanikud osalevad poliitikas valimiste kaudu, kehtib
Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu, mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära. Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika. Analüüsin saateid nr 16 ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel.
laiemale publikule, kuid üks sihtgrupp on spetsiifline. Televisioon on mõeldud ainult laiale publikule. Kommunikatsioon on efektiivne seal, kus sõnum on sarnane vaataja uskumustele, muutuda saavad need suhtumised, mis on suhtumise äärealadel. Televisioon peabki rõhuma stereotüüpidele, et inimene seda vastu võtaks, vaataja peab saama end sellega identifitseerida. Televaataja (lääne inimene) kipub uskuma seda, kellel on teatud autoriteet/võim – eksperdid, tuntud inimesed, saatejuhid. Televisioon ongi kommunikatsiooniteooriale üles ehitatud. Mis teeb filmist antropoloogilise filmi – oluline pole mitte niivõrd sisu, mida filmitakse (ei pea olema tingimata põlisrahvast). Oluline on pigem see, kuidas informatsioon, mida meile esitatakse valiti, milliste kriteeriumite järgi seda tehti. Vaatajale peab olema teada, kes seda informatsiooni meile vahendab/tõlgendab. Selleks, et filmist aru saada peab olema mingi taustainformatsioon
Televisioon on mõeldud ainult laiale publikule. Kommunikatsioon on efektiivne seal, kus sõnum on sarnane vaataja uskumustele, muutuda saavad need suhtumised, mis on suhtumise äärealadel. Televisioon peabki rõhuma stereotüüpidele, et inimene seda vastu võtaks, vaataja peab saama end sellega identifitseerida. Televaataja (lääne inimene) kipub uskuma seda, kellel on teatud autoriteet/võim eksperdid, tuntud inimesed, saatejuhid. Televisioon ongi kommunikatsiooniteooriale üles ehitatud. Mis teeb filmist antropoloogilise filmi oluline pole mitte niivõrd sisu, mida filmitakse (ei pea olema tingimata põlisrahvast). Oluline on pigem see, kuidas informatsioon, mida meile esitatakse valiti, milliste kriteeriumite järgi seda tehti. Vaatajale peab olema teada, kes seda informatsiooni meile vahendab/tõlgendab. Selleks, et filmist aru saada peab olema mingi taustainformatsioon
annaabi.ee 
