Sõda ja Saaremaa
jalaväerügement.
Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade
ettevalmistused Nõukogude poolele siiski arusaadavad (BA MA, RH 24-42/10, 296308, 347,
vt. ka Hubatsch 1961, 79).
Pilt 18
151. jalaväerügemendi staap pikksilmaga maastikku uurimas. Käärpikksilmaga ooberst
Melzer, vasakul 3. rügemendi adjutant ülemleitnant Rapreger. Ajavahemik 17.20.09.1941.
Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF
SM 3901: 21
Samaaegselt väljus Matsalu lahe äärest Saastnast teine, väiksem dessantüksus, mille
ülesandeks oli maabuda Muhu põhjarannikul NõmmkülaKallaste piirkonnas ning
desorienteerida Nõukogude kaitsetegevust. Võimaluse korral tuli tungida edasi lõunasse
Kuivastu poolt taganevate Punaarmee üksuste seljataha. Dessantüksuse (Sondergruppe
Cellarius) põhijõu moodustasid sakslaste 161. luurepataljon ning eestlastest moodustatud
,,Erna" pataljon. Et tegu oli eelkõige luureüksustega, juhtis ettevõtmist Abwehri esindaja