tillukeste paljunemiskehakeste abil.| Tähtsus looduses: lagundab kivimeid, sureb ise ja nii puhtuse määramiseks| Samblikud ei kannata saastunud õhku, kuna saavad sealt vett ja toitu, tekib kaljudele/kividele huumusekiht, kus saavad taimed hakata kasvama.>Polaaraladel st elavad samblikud enamasti aint metsas, kus on puhas õhk,neid ei ole seal kus õhk on põhjapõtrade toit.|Inimesele: Kasutatakse meditsiinis, saab määrata asjade vanust, õhu saastunud. Saastetundlikus sõltub kasvuvormist, kõige tundlikumad:põõsassamblikud.| puhtuse määramiseks| Samblikud ei kannata saastunud õhku, kuna saavad sealt vett ja toitu, Samblikud kasvavad väga aeglaselt, sellepärast ei suuda nad taimedega kasvukoha pärast st elavad samblikud enamasti aint metsas, kus on puhas õhk,neid ei ole seal kus õhk on konkureerida.| vetikad on erinevad värvi, rakkude hulga , ja elupaiga poolest saastunud
Seened ei vaja valgust. Enamik koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasused taimedega: puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappega...
annaabi.ee 
