Max- ja min.vooluhulgad: põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. keskmine: ,kus N on vaatlu- , minvooluhulgad: Kui vaatlusread on lühikesed Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas või mõõtmisandmed hoopis puuduvad, võib põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele vooluhulgana või äravoolumahuna, äravoolu- kasutada kartogramme. Tuleb aga silmas pidada, surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti kihina või äravoolumoodulina. Maxvooluhulgad et niiviisi saadud tulemused on üsna ligikaudsed ning täpsema vastuse saamiseks selle kohta, kui
empiiriliste valemite abil. Kalakasvatuses pakuvad huvi max- ja min.äravool. Maxvooluhulka on vaja teada paisude veelaskmete arvutamiseks ning minvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: ,kus N on vaatlu-saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas vooluhulgana või äravoolumahuna, äravoolu-kihina või äravoolumoodulina. Maxvooluhulgad on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 3040% aastaära-voolust
annaabi.ee 
